Reiljani ütlust mööda jagas raamatupidaja summa erinevate päevade vahel laiali, sest erakonnaseadus keelab võtta vastu sularahaannetusi, mis on suuremad kui 1000 krooni.

Nii Reiljan, kui erakonna raamatupidaja Aira Palu kinnitasid, et Rahvaliit võttis vastu kokku 100 000kroonise sularahaannetuse. Selle summa laialijagamine tähendab sisuliselt seda, et raamatupidaja võltsis erakonna poolt äriregistrisse edastatud rahastamisaruandes raha laekumise kuupäevi.

Tallinna linnakohtule esitatud materjalides on kuupäevade järgi näha, et 1999. aasta valimiste eel maksid sularahas seitse Rahvaliidu liiget, sealhulgas ka Arnold Rüütel ja Villu Reiljan, erakonnale kahe nädala jooksul iga päev 1000 krooni. Partei kassasse laekus kahe nädalaga kokku 100 000 krooni. Maksjate seas olid ka Riigikogu korruptsioonivastase komisjoni esimees Jaan Pöör ning Riigikogu liikmed Andres Varik, Janno Reiljan, Jaanus Männik ja Tiit Tammsaar.

President Arnold Rüütel ütles üleeile pressiesindaja Ester Ðanki vahendusel, et tema mäletamist mööda tehti sularahas sissemaksed kahe nädala jooksul ja et selline periood enne valimiskampaaniat tõepoolest oli. Eile aga teatas Rüütli pressiesindaja, et “Arnold Rüütli mäletamist mööda annetas ta varasematel aastatel erakonnale toetussummasid ning 1999. aasta valimiste eelsel perioodil võisid maksed olla tavapärasest sagedasemad.”

Linnakohtus rahalaekumistena märgitud kuupäevadel viibis Villu Reiljan hoopiski Soomes. Seepärast lükkas Reiljan eile ümber kahenädalase maksesessiooni väite ja ütles, et nad maksid raha ühekorraga. “Me maksime selle raha ühekorraga. Seitse meest, leppisime kokku, et maksame kokku 100 000,” ütles Villu Reiljan. Rahvaliidu kontorisse jõudis see sularahas. Reiljani sõnul toetati erakonda palgast. “Meie palk on piisavalt suur.”

Reiljan ütles, et seitse meest maksis sularahas ega teinud pangaülekannet, sest see sobis nii. Küsimusele, et kas Rahvaliit ei usalda Eesti panku, vastas Reiljan: “Mida meie usaldame, see on meie asi.”

Rahvaliidu raamatupidaja Aira Palu kinnitas Reiljani juttu. “Et oli käibevahendite puudus, otsustas seitse riigikogu liiget toetada erakonda 100 000 krooniga. Et seadus keelab 1000kroonist suuremaid sularahaannetusi vastu võtta, siis taandasin summa päevade vahel ära,” ütles Palu. Samas on erakonnaseaduses kirjas, et erakond ei tohi vastu võtta sularahas sissemakseid, mis on 1000 krooni või rohkem.

Riigiprokuratuur on andnud nõusoleku juhtumit täna kommenteerida.

Juhul, kui erakondade rahastamisdokumentide võimalik võltsimine leiaks tõestust kohtus, ootaks erakondade rahastamise ja selle dokumenteerimise eest vastutajaid kriminaalkoodeksi järgi rahatrahv koos teatud ametikohal töötamise või ka tegevusalal tegutsemise keeluga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

Erakondade rahastamisdeklaratsioonide sisu võib viidata ka ametialasele lohakusele, sest rahastajaid peites on rikutud erakonnaseadust ja ametialast kohustust õigesti kajastada rahastajaid. Ametialase lohakuse eest võib isikut kriminaalkoodeksi järgi karistada rahatrahviga või teataval ametikohal töötamise või tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

Sama, 1000kroonise või suurema sularahamakse keelust üleastumise katse alla läheb ka fakt, et 34 Reformierakonna vähetuntud liiget annetasid 1999. aasta sügisel ühe nädala jooksul laupäeval, esmaspäeval ja reedel erakonnale igaüks iga kord 999 krooni.

Saadud raha päritolu varjamine võib esineda juhtudel, kui erakondade väikesepalgalised lihtliikmed maksavad erakonnale kümneid tuhandeid kroone. Näiteks tookord 24aastane Reformierakonna parteifunktsionäär annetas 1999. aastal säästudest Reformierakonnale 61 000 krooni. Otsust suur summa annetada põhjendas ta Riigikogu valimisnimekirjas kõrge kohaga.

Samas teeb osa erakonnaliikmeid edukat karjääri ka ilma suurte toetusteta. Endine ettevõtja ja praegune regionaalminister Toivo Asmer ütles teisipäeval: “Mind te toetajate nimekirjast ei leia. Ma olen vaene inimene.”

Kurioosumina näib ka see, et Keskerakond kogus 2000. aastal 500 000 krooni liikmemakse. Eelneval, 1999. aastal ei laekunud liikmetelt sentigi ja 2001. esimesel aastal koguti 100 000 krooni liikmemaksu. Kui Keskerakond tõepoolest kogus 500 000 krooni liikmemaksu, pidid 120- või 12kroonist aastamaksu tasuma kõik erakonna rohkem kui 5000 liiget.

Saada SMSigaSaada e-postigaTrüki