Praeguseks peaksid Eestis kõik ettevõtted, kel vähegi toidu töötlemisega pistmist, vastama euronõuetele. Seda sätestavad põllumajandusministeeriumi määrustes paikapandud tärminid. Tegelikkuses aga on olukord vastupidine.

Toiduainetööstusest kirjutava reporterina olen külastanud paljusid ettevõtteid ja näinud üsnagi õudusttekitavaid pilte. Hallitanud ruumid, seintelt kukkuvad plaadid, olematu ventilatsioon, suvises kuumuses tolmavad laoplatsid – see on ikka veel tavaline pilt toidutööstustes.

Tõsi, haiglatele sarnanevaid eurotööstusi on ka ja neist on mul kõige enam kahju, sest nad on kulutanud miljoneid ning peavad nüüd konkureerima investeeringuid mitte teinud firmadega, kuna järelevalveasutused pole mahajääjate suhtes sanktsioone rakendanud.

Riigikogu valimised kilbiks

Ilmselt kordub sama stsenaarium ka pärast 1. jaanuari, kui ettevõtjate jaoks kukub tähtaeg, milleks nad peaksid olema vastavalt tegevusalale veterinaarameti või tervisekaitseinspektsiooni poolt tunnustatud. Toiduseaduse alusel ei tohi tunnustuseta ettevõte pärast 1. jaanuari enam toidu käitlemisega tegelda. Seaduse järgi ootab rikkujat kuni 50 000 kroonine trahv või sulgemine, kui järelevalveinspektorite hinnangul seatakse ohtu inimeste tervis.

Kahtlen väga, kas seaduserikkujaid ehk sisuliselt illegaalselt tegutsevaid firmasid reaalselt eriti karmilt karistama hakatakse, kui üldse. Ilmselt ei jõua järelevalveasutused juba puhtfüüsilistel põhjustel järelejäänud aja jooksul kõiki soovijaid tunnustada. Neil puudub piisav hulk vajalike oskustega inimesi. Pole ka kindel, et saadakse lisaraha olemasolevatele töötajatele ületundide eest maksmiseks.

Tänaseks on edasisele tegutsemisele rohelise tee andva tunnustuse saanud aga vaid 15 protsenti tervisekaitseinspektsiooni “haldusalas” olevatest ettevõtetest ja neljandik veterinaarameti valvatavatest firmadest. Mõlemad riigiasutused ootavad ärevusega aastalõppu, mis tõotab tulla töörohkem kui kunagi varem.

Ettevõtjaid kaitsevad kilbina eelseisvad riigikogu valimised. Näiteks erakond Res Publica algatas juba suvel allkirjade kogumise kampaania, et juhtida tähelepanu toiduseadusega seotud mõjudele ehk siis ohule, et suletakse hulk koolisööklaid. Tervisekaitseinspektsiooni teatel ongi Res Publica kampaania juba vilja kandnud: ettevõtetes on süvenenud usk ja lootus, et ehk lükatakse 1. jaanuari tähtaega edasi.

Küsides järelevalvajatelt, mis siis ikkagi juhtub jaanuaris, annavad mõlemad asutused ähmaseid vastuseid. Veterinaariaameti esindaja sõnul järgivad nad seadusi, tervisekaitseinspektsioon lubab teha hilinejaile ettekirjutusi. Et aasta alguses võiks seiskuda tegevus suuremas osas toiduvaldkonnas, et töö kaotab suur hulk inimesed, seda ei julge kumbki ametiasutus kinnitada.

Küll aga öeldakse mõlemast kohast, et ettevõtjate surve tähtaja edasi lükkamiseks on tohutu, kuid veel ei ole edasilükkamise küsimust konkreetsemalt arutatud.

Aasta ebavõrdset konkurentsi

Tunnustamiseks on ettevõtetel aega olnud kolm aastat, kuid miks nad seda siis ikkagi teinud pole?

Eks ikka sellepärast, et nagu praktika näitab, on otsustajatel riigis kalduvus tähtaegu pikendada, kui selgub, et suurem osa ringkonnast, keda üks või teine muudatus puudutab, ei suuda ettenähtud ajaks nõudeid täita. Mäletatavasti pikendati sel viisil kalatööstustele ja maapoodidele tähtaega euronõuete täitmiseks. Ka eksisteerib kindlasti suur hulk firmasid, kes ei olegi huvitatud enda korda tegemisest ja mingi tunnustuse saamisest, vaid venitavad kummi nii kaua kui võimalik.

Julgen arvata, et ettevõtjad võivad ka 1. jaanuari tähtaja suhtes olla suhteliselt rahulikud. Samas on väga kahetsusväärne, et seadustes toodud tähtajad kedagi õieti ei huvita.

Kannatajateks antud olukorras jäävad aga mitte “laisad” ettevõtjad, vaid tublid ja arenemisvõimelised firmad, kes on investeerinud kümneid ja sadu miljoneid kroone. Need firmad, kes hoolimata järelevalvajate senisest loidusest on terve selle aasta siiski vaikselt lootnud, et ehk saavad nad jaanuarist 2003 hakata konkureerima võrdsetel alustel.

Saada SMSigaSaada e-postigaTrüki