Olulisim turusektor on lao- ja tootmispindadele suurusega 400–500 m², kus üürileandjad on valmis konkreetse üürniku jaoks tegema investeeringuid.

Aja jooksul on konkurents üürileandjate vahel tihenemas. Selle käigus tekib üürileandjatel ka väiksemate pindade juures valmidus investeerida konkreetse objekti kvaliteeti ja/või varustusse, et muuta see potentsiaalsele üürilevõtjale vastuvõetavaks.

Lao- ja tootmispindade turg areneb kooskõlas muu kinnisvaraturuga tihedas konkurentsis professionaalsuse suunas. Üha raskemaks muutub spetsiifilise oskusteabeta laiahaardeliste maaklerite töö erialaseid teadmisi nõudval lao- ja tootmispindade turul.

Jätkub Tallinna laienemine naabervaldadesse, kus kinnisvara on odavam ning juurdepääs parem, kuid tihtipeale tuleb vajalike kommunikatsioonide väljaehitamisse investeerida enam kui linnapiirides Seega ei kaota Tallinn oma tähtsust lao- ja tootmispindade turul, seda enam, et valdav hulk ärist on ikkagi pealinnakeskne.

Karmistuvad euro-nõuded sunnivad paljudes, täna eeskätt toiduainetega tegelevates lao- ja tootmispindade omanike tegema valikud kinnisvara kaasajastamise ja üüriärist loobumise vahel. Lao- ja tootmispindade väljaüürimisest loobumine ei tähenda, et kinnisvara ei peaks kaasajastama – tegevust ümberprofileerides tuleb ruumid ikkagi vastava tegevusala kaasaja nõuetele vastavaks viia. Tänaseks on Eesti kinnisvaraturg piisavalt arenenud, et nõuda kvaliteetset kaupa igas turusektoris.

Lao- ja tootmispindade hinnad jäävad endiselt samale tasemele. Hinnatõusuks põhjust ei ole, samuti ei ole näha, miks peaks üürihinnad langema. Samale tasemele jääv üürihind üldise kinnisvara ostu-müügihinna taseme tõusu taustal nõuab üürileandjate oskuslikku tegutsemist kasumliku majandamise nimel.

Saada SMSigaSaada e-postigaTrüki