Ilma Ene-Liisita poleks seda lugu sündinud, lausus Tiit Ojasoo pühapäeva õhtul Pärnu Endlas teatriliidu aasta parima lavastaja auhinda vastu võttes ja kunstnik Ene-Liis Semperit lavale enda kõrvale kutsudes. Eesti teatriilma hinnatuima auhinna toonud lavastus on “Julia”, mida oktoobrist alates on mängitud Eesti Draamateatris.

“Julia” puhul on tegijad püstitanud küsimuse, kes ja mis on suur näitekirjanik William Shakespeare. Kas kõlav nimi, papist kostüümid, arusaamatu värss ja kauged tegevuskohad või hoopiski särin, kõhklus ja kindlus ühekorraga, mis valdavad proovisaali siis, kui näitlejad end esimest korda toolidelt püsti ajavad. Selleks, et imemasina ehk näidendi struktuuri mõista, tuleb see lahti võtta, et siis uuesti kokku panna. Ja mis jääb alles? Tegijad on vaatajale andnud lubaduse, et kohe nad kostüüme selga ei pane ja kaugesse Veronasse ei page. Kõik toimub siin ja praegu.

Veel on nad lubanud, et pikki ja igavaid luuletusi, millest nad isegi vaevu aru saavad, ei loe. Nad lubavad nippi.

Saada SMSigaSaada e-postigaTrüki