Online uudisedAP InvestorMajandustulemusedArvamusKuum toolAP eetris
«   reede, 01. aprill 2005   »
 
turism
saada SMSigasaada e-postigaprinditekst väiksemakstekst suuremaks

Eestlased avastasid tänavu Ischgli suusakuurordi

Eneli Ivask
aripaev@aripaev.ee
01.04.2005 00:00
Loe kommentaare (0)
Ühel märtsinädalal suusatas Austria kuurordis Ischglis korraga ligi 200 eestlast, nii et levinuim keel mäel oli pärast saksa keelt meie emakeel.

Austria eliitkuurort Ischgl tundus olevat eestlaste selle aasta lumise puhkuse lemmiksihtkoht. Suusasõpru vedasid sinna vähemalt kolm reisikorraldajat, lisaks omal käel reisijad, kelle elu on tänu odavlennufirmadele ja aprillis küll suletavale Müncheni-lennule lihtsaks ja mugavaks tehtud.

Ischgl on suhteliselt noor suusaküla. Kui 1930. aastatel olid põhiliseks tõmbenumbriks kelgu- ja saanisõidud ning kordamööda Ischgli ja Galtüri külas toimuvad pühapäevased slaalomisõidud, siis õige hoo sai Silvretta regioon sisse 1960. aastate alguses, kui 73 osanikku asutasid Silvretta Cableway Company. Samal aastal ületati ka 100 000 ööbimise piir, mis tänaseks päevaks on kasvanud ligi 1,4 miljoniks. 70 aastaga on palju muutunud – parem ligipääs külale, sajad uued majutusasutused, restoranid, tundmatuseni muutunud suusatamistehnika, rääkimata varustusest, riietest ja tõstukitest. Kuid mägedest, lumest ja suusatamisest saadav nauding on jäänud ikka samasuguseks.

Lehmalaut uhkete hotellide vahel

Kohalikku eluolu tutvustavas voldikus kirjutatakse uhkusega, et talumajapidamisi ja kariloomi on orus rohkem kui kunagi varem. Kohalikud restoranid ostavad farmeritelt sadu veiseid, vasikaid ja lambatallesid ning mööda naaberküla Mathoni kitsast peatänavat jalutades võib hommikuti kohata pereema, kes ruttab, kann käes, värskelt lüpstud piimaga laudast, mis asub uhkete hotellide vahel. Ühe 400 aastat vanas talumajas asuva restorani tualettruumist leidsin lõbusa sildi: “Vabandage, et meil siin on halb lõhn, aga me ei saa sinna midagi parata, sest kõrvalmajas asub laut.”

Ischgl on kompaktne – kirik keset küla, üks peatänav, mõned tillukesed kõrvaltänavad ja Tirooli stiilis hooned tekitavad mõnusa atmosfääri. Kõik vajalik on lähedal ja liikumise muudavad mugavaks liftid ning eskalaatoriga suusatunnel. Peatänaval sõidab edasi-tagasi omapärane hobuvanker-saan, mis sõltuvalt ilmaoludest on vanker või siis saan. Ilusa ilmaga on avatud kümned välikohvikud.

400 aastat vanas talumajas asuva restorani tualettruumist leidsin sildi: “Vabandage, et meil siin on halb lõhn, aga me ei saa sinna midagi parata, sest kõrvalmajas asub laut.”

Ischgl koos naaberküladega moodustab Silvretta suusapiirkonna, mis on rahvusvahelisel suusakuurortide võrdlemisel mitmel aastal pärjatud parima tiitliga. Silvretta magnetiks on hästi hooldatud ja suurepärane valik radasid, mis on eriti meelepärased harrastajale. Algajale on tõelist naudingut pakkuvaid nõlvu küll mõnevõrra vähem, kuid selle kompenseerivad sadakond litsentseeritud suusaõpetajat. Küla eri otstest sõidab üles kaks gondeltõstukit Idalpi (2320 m), mis on peamine sõlmpunkt – siit edasi on valik kümnete erinevate tõstukite ja raskusastmega nõlvade vahel. Võimalik on teha ajavõtuga kiirlaskumist ja slaalomit ning trikitada lumelauapargis.

Õhtused küllasõidunõlvad on viimasel tunnil justkui jäine ja ohtlik sipelgapesa, sest õige suusataja ei sõida kunagi tõstukiga ülevalt alla. Pärast mäe sulgemist hakkavad tööle 31 rajatraktorit, mis vormivad järgmiseks hommikuks jälle ideaalsed nõlvad. Alati suurepärased lumeolud garanteerib kunstlumesüsteem ning keskmiselt 4,5 eurot igast ostetud suusapiletist kulutatakse lume tootmiseks.

Naaberorus asub Šveits, kus on rohkelt lihtsamaid radasid ning kuhu on võimalik üle mäeaheliku suusatada, kuid mööda teed on sinna raske jõuda. Samnaumi küla tõmbenumbriks on poed, mille kaup on tänu tollivabale tsoonile isegi eestlastele soodne. Odavate parfüümide, kosmeetika, alkoholi, ehete ja Šveitsi kellade omandamisel on ainsaks piiriks taskute või seljakoti maht, kandevõime ja suusataja oskused.

Üheks Austria suusakuurortide omamoodi elamuseks on pöörane after ski, mis algab pärastlõunasel ajal juba mäerestoranides, kust pärast esimesi tujutõstvaid jooke alla orus asuvatesse arvukatesse after ski baaridesse kimatakse – sõit käib ühel jalal, tagurpidi, mitmekesi ühel suusal, suuskadel istudes, lamades ja ei tea veel kuidas. Elava muusika saatel voolab õlu ja naps meetritena, klaase lüüakse klirinal kokku, rahva tihedus on suurem kui tipptunnil Kopli trammis, suusariided kooritakse kiiresti seljast, hääled lauldakse kähedaks ja jalad tantsitakse rasketes suusasaabastes villi. Tants käib nii pinkidel kui laudadel ning kes sisse ei mahu, need lõbutsevad tänaval. Vapustava mulje jätavad Austria rahvariietes teenindajad, kes selles meeletus rahvamassis suudavad kuni 25 kg kaaluva ja jooke pilgeni täis kandikuga oskuslikult suurema kadudeta ringi liikuda ja janulisi operatiivselt aidata.

Vana raudkelguga mäelt alla külasse

Kirevat seltskonda jätkub kõikjale ja melu ei peatu hetkekski – baaridest suundutakse arvukatesse ööklubidesse ja isegi varahommikul suusasaabastes mööda linna suusavarustust taga otsiv suusataja pole mingi haruldus. Pärast peo lõppu küüritakse baarid imekiiresti puhtaks ja tunni aja pärast avatakse neis õdusad restoranid. Küünlad, linikud, vaikne muusika – ei jälgegi metsikust peost.

Sportlikud meelelahutused ei piirdu ainult suusatamise või lumelauasõiduga. Õhtuhämaruse saabudes on võimalik sõita tõstukiga mäele ja seejärel kihutada vanaaegse raudjalgadel kelguga mööda kitsaid serpentiine alla külasse. Juba esimesel sirgel on hoog nii suur, et pooled kelgutajatest lendavad uppi või sõidavad kuristiku kaitsevõrku. Nõrganärvilised loobuvad ja neil tuleb ette võtta pikk-pikk jalutuskäik. Isegi kannad maas sõites ja sellest tekkivat lumetormi trotsides tundub pidurdamine ja manööverdamine ilmvõimatu ja aeg-ajalt on kaaskelgutajatele otsasõit möödapääsmatu. Rada on korralikult treppi sõidetud ja ka hüppetrikkidest pole pääsu. Asi tundub kõike muud kui turvaline, kuid seda rohkem voolab adrenaliini. Ainuke pääsetee on korralikult kihutada – siis pole lihtsalt kellelgi võimalik sulle otsa sõita ja seitsme kilomeetri jooksul saavad paratamatult viimaks selgeks kõik kelgutamise salanipid. Külla jõudes ja viimaseid sõidumeetreid juba asfaldil sooritades on tunne, et prooviks korra veel. Mäelt saabuvad katkematu vooluna tõelised lumememmed ja kaaslasi on võimalik tuvastada vaid tuttava hääle järgi.

Ischgli talvine hooaeg saab läbi aprilli lõpus kontserdiga Top of the Mountain, kus sellel aastal esineb Alanis Morissette. Vähem kui pooleteise kuu pärast avatakse mäenõlvad külastajatele suvisteks piiramatuteks võimalusteks uuesti: matkad, mägirattasõit, rafting, kanuutamine, mägironimine, perematkad lammaste juurde, kepikõnd, liustikusafarid, jõematkad, õngitsemine jpm.

Ischgli reisipakettidel kolmekordne hinnavahe
  • reisipaketid Tallinnast (majutus ja transport): 6990–22 490 kr
  • kuue päeva mäepilet: 172,5 eurot
  • õhtune kelgusõit (7 km): 19 eurot
  • suusaõpe: 49 eurot päev
  • lasteaed suusakooliga: 43 eurot päev
  • suusarent: 150 eurot nädal
  • laskumisradu: 200 km
  • pikim laskumine: 9 km
  • küla kõrgus merepinnast: 1400 m
  • kõrgeim tõstuk: 2872 m
  • tõstukite arv: 42
  • kaugus: Münchenist 300 km, Salzburgist 275 km
Allikas: Tourismusverband Ischgl
Välikohviku terrassil saab ...
Suusakoolis õpetatakse last...
Ischgli peatänaval müügilet...

turism

klienditest

reklaam

arvamus

äripäev soovitab

mine vaata

ärikontakt

lehe arhiiv

E T K N R L P
1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30
aprill 2005
Äripäev Online © 2004
rss-feedkasutamisõigused