Jason Barryl (vasakul) on õ...

Enne Eestisse sattumist oli inglasel Jason Barryl omanäoline ja põnev amet. Ta korraldas üle kogu maailma heategevuslikke kriketiturniire. “Minu elustiil seisnes viis aastat reisimises. Eesmärk oli mängida kriketit nii paljudes riikides kui võimalik ja koguda selle abil raha heategevuseks. Olen korraldanud turniire 128 riigis.”

“See oli fantastiline aeg, mil õppisin praktiliselt iga nädal midagi uut. Tegin turniiridel intervjuusid ja reportaaže BBC-le ja kohtusin paljude põnevate inimestega. Kuigi see töö tundub esmapilgul glamuurne, pole seestpoolt vaadatuna see tegelikult kaugeltki lihtne ja mugav. Vahel tuli töötada ikka rasketes tingimustes, kuid enamik mälestusi on siiski meeldivad. Minu lemmikmaaks on jäänud Uus-Meremaa. See on väga ilus maa, sõbraliku suhtumisega ja võimalusega minna hommikul surfama,” meenutab Barry.

Aga mis tõi ta elama jahedasse ja vihmasesse Eestisse? “Küsin endalt ise ka tavaliselt novembris, mida ma küll siin teen. Eestisse sattusin esmakordselt kriketiturniiri tõttu ja kui mind paar aastat hiljem kutsuti tagasi Deloitte & Touche’i turundusdirektoriks, haarasin võimalusest kinni,” väidab ta.

Barry tunnistab, et tema kirg on jätkuvalt kriket. Eesti oludes on küll selle võimalused piiratud. Ka tundub kriket paljudele võõrapärane ja vanamoodne mäng. Aga ehk selles peitubki võlu. Eestis on isegi kriketi rahvusmeeskond, mis valdavalt koosneb siiski siin elavatest välismaalastest ja vaid paarist eestlasest. Rahvusvahelistel turniiridel ei luba reeglid kõrgemal tasemel mängida riigi eest, kui meeskonnas pole 80% põhirahvusest mängijaid.

“Meie eesmärk on treenida välja eestlastest koosnev meeskond. Sport on suurepärane võimalus tutvustada Eestit ja luua ärikontakte. Kriketimeeskonnad koosnevad valdavalt ärimeestest. Siia mängima tulles näevad nad, kui arenenud Eesti on, ja sõlmivad julgemalt ka ärisidemeid,” on Barry kindel.

Üks väheseid kriketiklubis mängivaid eestlasi on Risto Koovit, kes kohtus Jason Barryga esimest korda tema “üks mees ja tema kriketikurikas” turneel, mille eesmärk oli mängida enne millenniumivahetust kriketit võimalikult paljudes maades. “Olin just sel aastal sattunud juhuslikult kriketit mängima ja sedagi tänu kriketi ja kroketi ärasegamisele – eestlased teevad seda vist kogu aeg.”

Kooviti arvates on Jason Barry lõbus, intelligentne, kuid mõnikord jonnakas. “Aga eks tänu oma emotsionaalsusele jäigi ta ka hetke ajel Tallinnasse. Temaga on puhas nauding koos vedada Eesti Kriketi Assotsiatsiooni. Barryl on oluline omadus, mis teeb kadedaks – vahetu suhtlemisoskus, millega ta suutis meelitada Tallinnasse mängima näiteks sir Tim Rice’i. ”

Jason Barry tunnistab, et Eestis on väga põnev, sest see on kiirelt arenev maa ja ta on õppinud siin viie aastaga rohkem kui Inglismaal viieteistkümnega. “Kui Deloitte ja Touche pakkus mulle tööd, ei teadnud ma midagi finantsteenustest. Aga olen reisidel omandanud oskusi, mida teistel pole kusagilt võtta. Minu töö oli firmat hästi esindada, uusi turundusideid pakkuda ja neid atraktiivselt klientideni viia. Küllap tegin oma tööd hästi, sest Deloitte on siiani minu suurim klient. Ilma usalduseta meie koostöö poleks jätkunud.”

Oma turundus- ja disainifirma loomine oli loomulik käik. “Olen aru saanud, et ma pole väga hea paberitöös ega administreerimises. Olen hea ideede pakkuja. Aga olen alati kokku sattunud õigete inimestega, kes on aidanud mu ideid ellu viia.”

“Alustasime firmat minu korteris 1000 dollariga. Ma ei pea ennast tugevaks äriinimeseks. Kui Deloitte’is helises minu telefon pidevalt, siis eeldasin, et sama jätkub ka minu firmas. Aga peagi sain aru, et telefon helises vaid Deloitte’i kaubamärgi pärast. Kui asutad oma tundmatu firma, siis pead ise aktiivselt kliente otsima. Ilma tugeva kaubamärgita ei otsi keegi sind ise üles,” koges Barry.

Jason Barry ei plaaninud jääda Eestisse nii kauaks. “Aga nüüd olen juba viiendat aastat, sest olen siin kohanud paljusid inimesi, kellega koos ideid ellu viia. Olen praeguseks vähem või rohkem seotud nelja firmaga, mis võimaldava mul on ideid teostada.”

Kiire äritempo on viinud Eesti juhid varakult tippu

Eestis on väike turg ja tuleb luua kaks korda rohkem ärikontakte kui Inglismaal, et saavutada samaväärne tulemus. Ka ärirütm on kiire. Otsustajaga saab kohtuda juba paari päeva pärast, samal ajal kui Inglismaal võtaks see paar kuud.

Ka on Eestis on väga huvitav jälgida, kuidas enamik juhte on jõudnud juba 30–40aastaselt tippu. Välismaal saavutad sama alles 50–60aastaselt. Ma pole seda kusagil varem näinud ja raske on ennustada, kuidas nad edasist motivatsiooni leiavad ja kuhu jõuavad

Soovitan Eesti juhtidele enam koolitusi. Eriti teeninduse valdkonnas, mis on erinev näiteks Jaapani ja Ameerika kultuurist. Kui soomlased tulevad siia odava alkoholi pärast, siis jaapanlased ja ameeriklased vanalinna, suhtlemise ja meeldiva ajaveetmise pärast.

Eestlased võiksid julgeda end rohkem avada ja olla oma tahtmistes otsekohesemad. Endasse tõmbumine kogub pingeid. Lõppefekt on nagu šampuse avamisel – mullid lendavad koos šampusega välja ja keegi ei saa lõppkokkuvõttes juua!

Oskus rääkida keerulised asjad lihtsaks

Jason Barry on ääretult loominguline ja pakub Eesti oludes kliendiüritusteks üllatavaid lahendusi. Tema peale võib alati kindel olla. Kui ta võtab midagi ette, siis teeb selle alati perfektselt ära. Tema oskused olid Deloitte’le asendamatud.

Deloitte’is kujunesid Jason Barry koostatud reklaammaterjalid lausa omaette vaatamisväärsuseks. Neid meenutati ja vaadati isegi meie Euroopa kontorites mitu aastat hiljem.

Barry tehtud tootetutvustused olid vaimukad ja pilkupüüdva graafikaga. Tal on hästi oluline omadus – oskus keerulistest asjadest lihtsalt rääkida. Tundub, et eestlaste suur viga on, et me räägime keerulistest asjadest keeruliselt ja imestame, miks keegi aru ei saa. Näiteks Euroopa Liidus.

Barryga tasub kindlasti koostööd teha, kui tahad saada head ja huvitavat tulemust. Need, kes raha peavad lugema, teda kahjuks palgata ei jõua, sest odav tegija ta just ei ole.

Meie suvepäevadel tegi ta andekaid kavasid, mis jäid kauaks meelde. Näiteks tulistamine lendavate taldrikute pihta ja ammuga, kuid siiski mitte elusa karu pihta laskmine.

Tema inglise keel on võrratu ja seetõttu on ta parim mees välisklientidega suhtlemiseks. Kuid mingil määral piirab see Eesti kliente, sest üritusel ei taheta tihti rääkida enam inglise keeles, vaid lasta end lõdvaks ja suhelda vabalt emakeeles.