Eesti on väga väike riik. Nii väike, et iga inimene on oluline. Eesti pikaajalist konkurentsivõimet silmas pidades on üks võtmeküsimus, millisel tasemel hariduse saavad meie noored praegu koolides.

Noore inimese tulevikku ei määra kooli uus katus või ekskursioon välismaale, edasijõudmise taga on eelkõige ikka hea õpetaja.

Nobeli preemia laureaat Robert Solow väitis juba 1957. a, et SKP kasvu üks tähtis tegur on tehniline progress, mille oluline mõjur on omakorda haridustase. Teooria edasiarendus on hinnanud, et 1% tõusu tööjõu kvaliteedis lisab majanduskasvule 0,5-0,7%.

Eestis jättis haridusministeeriumi andmeil 1993-2005 põhikooli pooleli 10 950 ja gümnaasiumi 10 704 õpilast. Võrreldes nende haridustaset Eesti keskmisega (Eurostati andmetel käib Eestis elav inimene koos lasteaiaga koolis keskmiselt 18,2 a), saame arvutada, kui suur on meie jaoks saamata jäänud inimkapital (töötajate arv korda koolis käidud aastad). Väga üldiselt võib öelda, et Eesti inimkapital on koolist suure väljalangevuse tõttu 1% madalam, mis omakorda tähendab kõige konservatiivsema hinnangu järgi umbes 0,5% madalamat rahvuslikku koguprodukti.

Koolist suur väljalangemine ei ole lihtsalt sotsiaalne probleem ja perekonna mure, vaid see mõjutab iga Eesti inimese heaolu.

Alainvesteerimine haridusse ning ebapiisavad meetmed noorte õpetajate kooli toomisesse (vaid 10% meie õpetajatest on alla 30aastased) on viinud selleni, et täna on Eesti SKP 800 miljonit krooni väiksem, kuna me ei suuda oma noori koolis hoida.

Loomulikult ei pea kõike alati rahas mõõtma. Samas aga aitab saamata jäänud tulu hinnata, milline on mõistlik investeering olukorra parandamiseks - nii, nagu seda tehakse iga ettevõtte investeeringute tasuvusanalüüsis.

Noore inimese tulevikku ei määra kooli uus katus või ekskursioon välismaale. Lapse edasijõudmise taga on eelkõige ikka hea õpetaja. Kahjuks ei ole õpetajaameti prestiiž Eestis väga kõrge. Kindlasti on õpetajaameti maine tõstmiseks ning noorte kooli toomiseks vaja rohkemat kui lihtsalt palgatõusu.

Sama probleemi tõdeti ka Inglismaal, kus juhtimiskonsultatsioonifirma McKinsey & Co alustas 2001. aastal analüüsiprojektiga, kuidas erasektor saaks aidata kaasa hariduse edendamisele Londonis. Projektist koorus Teach First - firma, mida täna finantseeritakse suuresti erasektori toetustega (algatusega on liitunud 70 juhtivat Inglismaa ettevõtet) ning mis iga aasta saadab kooli õpetajaks paarsada parimate ülikoolide lõpetajat.

Samasuguse programmiga tahame alustada sel aastal ka Eestis. Hansapank ja Heateo Sihtasutus on asutanud sihtasutuse Noored Kooli, mille ülesanne on tuua igal aastal 15-20 andekat ülikoolilõpetajat kaheks aastaks kooli õpetajaks. Ettevõtmisega on strateegiliste partnerite ja toetajatena juba ühinenud üle 10 maineka Eesti ettevõtte, mis näitab, et mure õpetajaameti madala prestiiži ning hariduse kõikuva taseme pärast on väljunud valitsuse kabinettidest.

Muidugi ei taha me öelda, et erasektor teab paremini kui riik. Pigem tahame pakkuda probleemile oma lahenduse ning loodame, et riik meid selles ühise hea eesmärgi nimel toetab. Oleme veendunud, et inimestel, kes suudavad läbi lüüa koolis, on edaspidi häid eeldusi end teostada mis tahes valdkonnas. Oskused ja omadused, mida programmis osalejatelt ootame, on sarnased iga hea erasektori tööandja ootustele - eelkõige sügav huvi, kirg oma valdkonna vastu ja soov midagi ära teha, aga ka motiveerimisoskus, tulemustele orienteeritus, vastutustunne. Usume, et meie noori aitab selle programmiga liituda just sõnum ettevõtjatelt: me väärtustame õpetajaametit.

Saada SMSigaSaada e-postigaTrüki