Eesti Energia Kaevanduste a...

Juba enam kui kuu sõidavad Ida-Virumaal asuva Sirgala karjääri ja tänavuse kalleima teedeehituse vahet kallurid, kastis tuhanded tonnid liiva. Eesti Energia Kaevandustele kuuluvast karjäärist ostab teedeehituskonsortsium seda materjali hinnaga, mis ei küüni väidetavalt üle paarikümne sendi tonni kohta.

Tehingu osapooled - Eesti Energia Kaevandused ja ehitajad eesotsas Talteriga - hinda avalikustama ei soostu, öeldes, et lepingus fikseeritud hinnad sisaldavad konfidentsiaalset infot. Eesti Energia Kaevanduste arendusdirektor Kalmer Sokman lisab, et ehitajale müüakse ühe lepingu raames nii killustikku, aherainet kui ka liiva ja eraldi iga materjali hinna väljatoomine jätaks eksitava mulje.

Eesti Energia Kaevanduste, tollase Eesti Põlevkivi endise juhi Lembit Kaljuvee teada on konsortsiumile müüdava liivatonni hinnaks paarkümmend senti, teise Äripäeva allika väitel veelgi vähem. Kaljuvee sõnul oli mullu, hanke koostamise ajal, Ida-Virumaal liivatonni keskmine hind aga 45 krooni.

Küsimusele, kas tegemist on riigile kasuliku tehinguga, vastab Sokman, et kaevandamisjäätmed on odavad ja seetõttu saab riik teed soodsamalt renoveerida. Nende kasutamisel teedel tuleb maksta aheraine pealt ka vähem ladestamistasu.

Kohalik omavalitsus jääb rahast ilma

Maapõueseaduse puudujääk seisnebki selles, et kui põlevkivi kaevandajal on kaevandamisluba olemas, kuulub põlevkivi pealne katend talle ning tema kehtestab ka hinna.

Peale selle ei pea kaevandaja katendis peituvate materjalide pealt riigile ja kohalikule omavalitsusele ressursitasu maksma, sest neid pole siiani maavarana arvele võetud. Nimelt on setete mitmekesisuse tõttu raske määratleda, milliste materjalidega katendis täpselt tegu on. Lembit Kaljuvee ja Toila vallavanem Tiit Salvan, kes käis ise karjääris asja uurimas, on veendunud, et müüakse just liiva. Praegu kasutatava 750 000 tonni pealt koguneks mõlema arvutuste kohaselt ressursitasu umbes 20 miljonit krooni.

Kaljuvee sõnul pole tal selle vastu midagi, et kaevandamisest ülejääv materjal otstarbekalt ära kasutatakse, kuid selle pealt peaks riik ka teenima. "Praegu annab riik oma ressursi peaaegu tasuta ära erafirmale ja seda praktiliselt kasumiks," ütleb ta.

Inspektsioon ei alustanud õigusrikkumise menetlust

Rahast ilma jääva Toila valla juht meenutab, et neil tuli aleviku peatänava vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamiselgi teepinnase koorimise pealt 30 000 krooni ressursitasu maksta. "Praegu ehitatakse poolemiljardilist objekti ja öeldakse, et selle eest ei pea ressurssi maksma. See tundub mulle pehmelt öeldes koomiline," leiab Salvan.

Praegu ehitatakse poolemiljardilist objekti ja öeldakse, et selle eest ei pea ressurssi maksma. See tundub mulle pehmelt öeldes koomiline.

Tiit Salvan, Toila vallavanem

Sirgala karjääris on olukorraga tutvumas käinud keskkonnainspektsioon, mille nõunik Himot Maran piirdub aga napisõnalise vastusega, et inspektsioon õiguserikkumise menetlust ei alustanud. Ta soovitab pöörduda keskkonnaministeeriumi.

Ministeeriumi keskkonnakorralduse ja tehnoloogia osakonna juht Rein Raudsep ütleb, et kui allmaakaevandamisel on selge, et kaevandajale kuulub vaid põlevkivi ja selle vahel olev aheraine, siis karjääris mängu tuleva katendi kasutamist maapõueseadus täpselt ei reguleeri. Seaduse järgi tuleks Raudsepa sõnul katendit kasutada karjääri korrastamiseks, aga seda võib kultiveerimisel üle jääda.

Riigikogu hakkab seadust muutma

"Praegu käibki põhivaidlus selle üle, kuidas seda (müügiks minevat ülejääki - toim) maksustada. Meie ülesanne on see võimalikult täpselt sätestada enne, kui asi läheb liiga levinuks," ütleb Raudsep, kelle sõnul peaks muudatusettepanekud jõudma riigikokku septembris.

Äripäeval ei õnnestunud saada Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liive ega majandusminister Juhan Partsi kommentaari, kuna mõlemad viibivad puhkusel.

Üks küsimus: Kas hankel osalejaid koheldi võrdselt?

Lembit Kaljuvee, riigikogu liige, endine Eesti Põlevkivi juht
Ilmselt ei olnud teised Kukruse-Jõhvi hankel osalenud teedeehitajad teadlikud võimalusest riigilt peaaegu tasuta täiteliiva saada - seda hanketingimustes kirjas ei olnud.

Tiina Reismann, maanteeameti avalike suhete juht
Pakkujatele oli teada, et võib kasutada liiva ja aheraine segu ning aheraine oli ette nähtud hankida tollastest Eesti Põlevkivi karjääridest. Maksmine toimub töö lõpptulemuse eest.

Kalmer Sokman, Eesti Energia Kaevanduste arendusdirektor
Kaevandused oleks teistegi ehitajatega sõlminud samade hindadega lepingu, kui liiva oleks osta soovitud samas koguses ja samadel tingimustel.

Sven Pertens, Talteri juht
Hanke pakkumisfaasis korraldas Eesti Põlevkivi kõigile pakkujatele oma karjäärides tutvustava ringkäigu, mistõttu kõikidel pakkujatel oli sama informatsioon materjalide saadavuse ja kvaliteedi kohta.

Saada SMSigaSaada e-postigaTrüki