Paljud Eesti plasti- ja metallifirmad teevad maailma suurtele taastuvenergia ettevõtetele allhanget ning juba aasta on Eestis tegutsenud tuuleenergia klaster, rääkis Äripäevale Tuuleenergia Assotsiatsiooni juht Jaan Tepp.

Nii nagu seljad kokku pannud Eesti kaitsetööstuse ettevõtetel, oli ka selle klastri loomisel ühine eesmärk välisturule minek ning vajadusel tootmisvõimsuste jagamine. "Hange, mis võib olla ühele ettevõttele ülejõukäiv, on kolmele võimalik," ütles Tepp. Taastuvenergeetika valdkond ei piirdu Eestis enam ammu vaid tuulikute püstipanekuga.

Väikefirmad suurte tuules välisturule

Suurte firmade, nagu BLRT ja ABB, tuules üritame kaasata ka väiksemad ettevõtted, ütles Tepp. Alal tegutsevaid firmasid võib Eestis Teppi hinnangul olla sadakond.

Ka majandusministeeriumi energeetikaala asekantsler Einari Kisel leiab, et Eesti pole sugugi väike tegija. Suuresti tänu ABB Jüris toodetud generaatoritele oleme Euroopas neid riike, kus puhta tehnoloogia eksport on impordist suurem. Ka Eesti Energia elektritootmises näitab taastuvenergia püstloodis tõusu.

Kui aga eeskujuks seada kliima- ja puhta tehnoloogia liider Taani, on arenguruumi tohutult. Energiaefektiivsuselt oleme seitse korda kehvemad. Taani riigi koguekspordist on puhta tehnoloogia osakaal praegu ligi 10% ning 2050. aastaks on riik seadnud eesmärgi fossiilsetest kütustest sootuks loobuda. Seejuures ei näe Taani erinevalt Eestist oma energiaportfellis tulevikku tuumaenergial.

Eesti huvi on siduv kliimalepe Kopenhaagenis

Eile riigikogus toimunud puhta tehnoloogia konverentsil, mille korraldaja oli Kopenhaageni kliimakonverentsiks valmistuva Taani suursaatkond Tallinnas, selgitasid Taani eksperdid, kuidas ambitsioonikate eesmärkide täitmine võimalik võiks olla.

Olulisel kohal on riigi ja erasektori tihe koostöö, selged õiguslikud raamid, mõõdetavad eesmärgid, riiklikud toetused ja maksupoliitilised meetmed, mis Taanis rõhusid tugevalt energia kokkuhoiule.

Nii saigi võimalikus, et kolmekümne aastaga, mil Taani SKP 70% kasvas, jäi energiatarbimine sisuliselt samaks.

Praegu on Taani tööstusettevõtted väga huvitatud sellest, et detsembris Kopenhaagenis toimuval ÜRO kliimakonverentsil sünniks siduv kokkulepe, mis annaks investeeringuteks vajaliku kindluse.

See on ka Eesti huvi, kinnitas eilsel konverentsil peaminister Andrus Ansip, ärgitades esmaste investeeringute maksumusest kaugemale vaatama.

Sektoris on suur potentsiaal uuteks töökohtadeks, inspiratsioon tehnoloogia arendamiseks ning võti majanduskriisist väljapääsuks. Rehkendada tuleks ka seda, palju me kõik paremast keskkonnast kasu saame, ütles Ansip.

Saada SMSigaSaada e-postigaTrüki