Me ei vaja IMFi.

Axel Weber, Saksa keskpanga juht

Erilisi lootusi ei hellita ka euroala ettevõtted - välisturgudel pärsib edu euro tugevus, siseturul jätkuv töötuse kasv. Ryanairi juhi Michael O'Leary sõnul on 2010. aasta märksõnad konservatiivsus ja kokkuhoid.

Euroalale saab alanud aastal tõsiseks proovikiviks Kreeka võlaprobleem. Juba eile oodati Brüsselis Kreeka valitsuse kava riigi finantside saneerimiseks, et neljakordselt euronorme ületav eelarvedefitsiit kontrolli alla saada.

Kreeka võlaprobleem õõnestab turgude usaldust

Jõulupühade ajal Kreeka parlamendis heaks kiidetud säästuplaani järgi kärbib valitsus 12,7 protsendile paisunud eelarvedefitsiiti tänavu 8,7 protsendile SKPst. Homme on Ateenas plaani arutamas Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga eksperdid.

Kui finantsturud Kreeka kava ebapiisavaks hindavad, riskivad löögi alla sattuda ka teised suure võlakoormaga euroala riigid Iirimaa, Portugal, Hispaania ja Itaalia.

Kreeka enda laenuvajadus on tänavu 54 miljardit eurot.

Ühtlasi ootavad turud selgust, kas võlaprobleemidega riigil on euroalal abilootust.

"Me ei vaja IMFi," kinnitas Saksa keskpanga juht Axel Weber aasta lõpu eel väljaandele Der Spiegel. Euroopa Keskpanga ametnikud on aga toonitanud, et pangal pole mandaati hädaliste aitamiseks.

Defitsiite tuleb kärpima hakata ka teistel Euroopa riikidel nii euroala sees kui ka väljas. Eelkõige on turgude valvas pilk Hispaanial, ent samuti Suurbritannial, mille eelarvedefitsiit edestab isegi euroala nõrgimat lüli Kreekat.

Just nagu tellitult said aastavahetuse eel Briti valitsuse arhiivist avalikuks dokumendid Margaret Thatcheri esimestest võimukuudest, mil toonane peaminister samuti ülikõrget (5% SKPst) avaliku sektori defitsiiti otsustavalt kärpima asus. Briti praeguse peaministri uusaastakõnest sellist otsustavust ei kõlanud - Gordon Browni sõnul vajab vankuv majandus praegu veel riigi tuge.

Ajalehe Financial Times küsitletud suurettevõtete juhtide hinnangul ei saa majanduse toibumine Euroopas jalgu alla seni, kuni tööpuudus kasvab ja ettevõtted ei investeeri. Lisaks jõude seisvatele võimsustele on viimasel puhul oluline roll Euroopa pangandussektori nõrkusel. Citigroupi euroala ökonomist Jürgen Michels prognoosib, et laenukasv jääb 2010. aastal nulli lähedale.

Euroopas jätkuvad kärped ja koondamised

Euroopa ettevõtted jätkavad restruktureerimisi, mis tähendab uusi koondamisi ja tööpuuduse kasvu. Omajagu võib töötuid lisanduda firmadest, mis on seni riigi toel rakendanud lühendatud tööaega, nagu Hollandis ja Saksamaal.

"Me ei saa loota madalseisu kiiret möödumist. Osa asju läheb uuel aastal enne halvemaks, kui paranema hakkab," nentis oma uusaastakõnes Saksamaa kantsler Angela Merkel.

Saada SMSigaSaada e-postigaTrüki