Eurole üleminek iseenesest ei too veel olulist kiirenemist majanduse toibumise tempos.

IMFi raport

"Eurole üleminek iseenesest ei too veel olulist kiirenemist majanduse toibumise tempos, mis IMFi hinnangul - erinevalt ametivõimudest - võib võtta suhteliselt kaua aega," märgib IMF sügisese Eesti-visiidi järel valminud ja reedel avalikustatud raportis Eesti majanduse väljavaadetest.

"Nii kiiret elatustaseme tõusu kui buumiaegadel me niipea ei näe," ütles IMFi missiooni juht Christoph Rosenberg. Põhjuseks on kõrge tööpuudus, erasektori suur võlg, uue laenuraha nappus ning suurte muutuste vajadus Eesti majanduse struktuuris, et siseturult ekspordile ümber orienteerida. Kõik see võtab aega.

Alanud aastal prognoosib IMF Eestile veel 1,5% suurust SKP langust, kasvama hakkab majandus teisel poolaastal. Jätkub deflatsioon ja palkade alanemine.

Kasv sõltub Soomest ja teistest eksporditurgudest

Suurimaks riskiks Eesti uuele kasvustrateegiale on oodatust aeglasem taastumine Eesti eksporditurgudel, eelkõige Soomes.

Eesti üleminekut eurole toetab IMF praeguse valuutakursi alusel, ehkki nendib raportis, et kurss on "mõõdukalt ülehinnatud".

"Euro käibelevõtt praeguse kursiga on Eesti jaoks parim vahetuskursipoliitika," märgib IMF, lisades, et Eesti majanduse paindlikkus on näidanud, et vajalik kohanemine on võimalik muude tegurite kui vahetuskursi muutmise kaudu. Kohandumine peab aga kindlasti jätkuma nii era- kui ka avalikus sektoris.

"Raport toetab meie eelarvepoliitilisi valikuid ning jagame seisukohta, et struktuurseid muudatusi positsiooni parandamiseks tuleb jätkata," kommenteeris reedel rahandusminister Jürgen Ligi. "Raportiga on kooskõlas näiteks valitsuses juba otsustatud pensioniea tõstmine ja eripensionide kaotamine, samuti menetleme eluasemelaenu intresside tulumaksusoodustuse kaotamist," ütles Ligi.

IMF annab mitu soovitust maksude kohta

IMF soovitab Eestil maksuerandid kaotada ja ümber vaadata ka ettevõtete maksustamine, sealhulgas reinvesteeritud tulu ja laenuintresside maksuvabastus. Mootorsõidukimaksu puudumine Eestis on IMFi hinnangul lausa anomaalia muu Euroopaga võrreldes.

Eesti Panga president Andres Lipstok pidas IMFi raportis äramärkimise vääriliseks, et fondi hinnangul ei kätke halbade laenude mõningane suurenemine riigi finantsstabiilsusele olulisi riske.

Fond hoiatab siiski, et praegune leevendus on ajutine ja olukord muutub, kui Euroopas intressid tõusma hakkavad ja pankade antud laenupuhkused läbi saavad. Võlaprobleemi võimalikuks lahenduseks pakub IMF pankrotiseaduste muutmist, mis võimaldaks elujõuetutel firmadel kiiresti lahkuda ja teistel eluga edasi minna.

Saada SMSigaSaada e-postigaTrüki