![]() ![]() ![]() ![]() ![]()
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
![]() |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| LOGI SISSE: |
Antikangelase revanšivõimalus Hullemaks on Ukraina poliitilist olukorda raske muuta, nendib pühapäevaste presidendivalimiste eel EBRD eestlasest direktor Ukrainas André Küüsvek.
2004. aastal nn oranži revolutsiooni liitlaste ja praeguste kibedate rivaalide president Viktor Juštšenko ja peaminister Julia Tõmošenko omavaheline nägelemine on Ukrainas majandusreformid kraavi ajanud, riiki vee peal hoidnud IMFi abilaenu külmutanud ning tõstnud valimiste peafavoriidiks suurima opositsioonipartei juhi Viktor Janukovitši. Sama mehe, kes valimistulemusi võltsides võitis 2004. aasta presidendivalimised ning vallandas Juštšenko võimule tõstnud massirahutused. Küüsvek: igal positiivsel algatusel viis vastastKüsitluste järgi on Juštšenko toetus 3,7%. Reaalsed šansid 18 kandidaadist on vaid Tõmošenkol ja Janukovitšil, kes ilmselt jõuavad teise vooru. number
Küüsvek, kes on viimased poolteist aastat Ukrainas toimuvat kohapeal jälginud, suunates Ukrainas EBRD investeeringuid, ei näe niipea lahendust riigi arengut pärssivatele teguritele - lokkavale korruptsioonile ja riigiasutuste nõrkusele. "Selleks on vaja poliitilist konsensust ja ma ei usu, et lähitulevik midagi muudab," ütles ta, kirjeldades Ukrainat kui riiki, kus igale positiivsele algatusele on viis vastast. Ukraina majandus hakkab aga hullemast üle saama - väliskeskkond paraneb, terase hind tõuseb ja kasvab välisinvestorite huvi, kes näevad Ukrainas järsu devalveerimise järel madala kulubaasiga riiki, millel on suur siseturg ja piir Euroopa Liiduga. Tederi ja Sõõrumaa äridel helgem väljavaadeKüüsveki sõnul on tal nüüd positiivsem nägemus ka Hillar Tederi äriprojektidest Ukrainas, mida EBRD on rahastada aidanud. "Võib juhtuda, et toetame seda uue finantseerimise näol edasi. Ellujäämise lootus on selgem kui kuus kuud tagasi," ütles Küüsvek. Ka Urmas Sõõrumaa äride suhtes on Küüsvek positiivne. "Ta on võtnud mõõdukaid riske, plaanid on enamaks ja kui ta seda õigesti teeb, on lootust õnnestuda," ütles ta. Suurimad riskid Ukraina majanduses on riigieelarve seis, mis tekitab raskusi ettevõtetele käibemaksu tagastamise ja palkade maksmisega, ning pangandussektor. "Praegu, 2010. aasta jaanuaris olen rõõmus, et pangandussüsteem Ukrainas eksisteerib. Aasta tagasi kartsin, et tuleb suvi ja pooled pangad on pankrotis, kõik kõigile võlgu ja keegi midagi ei maksa," ütles Küüsvek. Pea kõik suured välispangad on nüüdseks Ukraina tütarpangad rekapitaliseerinud. Algatus tuli EBRDst, mis ka ise poole mullu riiki investeeritud 1,6 miljardist dollarist finantssektorisse suunas. Riskid aga püsivad. Välisinvesteeringud Ukrainasse, kus SKP langus on samas suurusjärgus Balti riikidega, ületasid mullu 2008. aasta taseme. Suure osa moodustas pankade rekapitaliseerimine ja Küproselt Ukrainasse naasnud kapital. "Seegi on hea märk, et kohalikud oligarhid näevad oma vara tulevikku Ukrainas," nentis Küüsvek. tasub teada
|
uudised
lehe arhiiv
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
![]() | ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||