Hoolimata kõigist karmidest sõnadest, ei jäta Euroopa liidrid appi tulemata, kui see lõpuks siiski vajalik peaks olema.

Erik Nielsen, Goldman Sachsi ökonomist

"Euro on Kreekas toimuvast kasvava surve all," nentis Morgan Stanley valuutastrateeg Emma Lawson panga klientidele läkitatud analüüsis. "Kõik taandub usaldusele: kuivõrd saab usaldada Kreeka valitsust, et võetud eesmärgid täidetakse, Euroopa institutsioone, et reegleid rikkuvad riigid korrale kutsutakse, ning kas euro ise on usaldusväärne," kirjutas ta.

Euro oli lõppeval nädalal pikimas langustrendis 2008. aasta oktoobrist, vajudes 1,4029 dollari tasemele, enne kui USA presidendi Barack Obama plaanid pankade kasvu piiramiseks omakorda dollarilt jõu võtsid.

Kreeka riskihinded on rekordtasemel

Usaldamatust Kreeka vastu näitab riskipreemia, mida investorid Kreeka võlakirju ostes nõuavad. Reedel kärises vahe Saksamaa kümneaastaste võlakirjadega 312 baaspunktile, mis on suurim vahe euro käibeletulekust 1999. aastal. Vaid kaks aastat tagasi oli vahe 24 punkti, mis tähendab, et Kreeka sai laenata pea niisama odavalt kui Saksamaa.

Ka Kreeka riigi võimaliku maksejõuetuse vastu kindlustamise hind lõi lõppeval nädalal rekordi - selleks, et kindlustada viieks aastaks 10 miljoni dollari suurust summat riigi maksejõuetuse vastu, tuli välja käia 361 000 dollarit.

Riskihindeid kergitasid reedel kartused, et Kreeka valitsus ei leia oma võlakirjadele ostjaid - kokku vajab Kreeka tänavu turgudelt 53 miljardit eurot laenuraha.

Rahaliidust Kreeka lahkuda ei kavatse

Juba peab Kreeka keskpanga juht kummutama ajalehe Financial Times veergudel arvamusi, et Kreeka ei pea rahaliidus vastu. "Kreekal on ilma mingi kahtluseta lihtsam oma probleemid euroala sees lahendada," kirjutas George Provopoulos. Ta tõi põhjenduseks nii intressimäärade järsku tõusu, inflatsiooni, võlakoorma muutuse valuutavõlaks kui ka äri- ja investeerimiskeskkonna halvenemise, mille euroliigast väljapõrumine kaasa tooks. Lisaks tohutu poliitiline kahju kogu euroalale.

Võimaliku Kreekale appimineku on välistanud nii Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet, kelle sõnul Kreekal mingit erikohtlemist loota pole kui ka euroala suurima riigi Saksamaa kõrged ametnikud oma korduvates väljaütlemistes. Reedel tõrjus Euroopa Keskpanga nõukogu liige Jose Manuel Gonzalez-Paramo küsimuse ELi võimalikust abilaenust Kreekale kui absurdse stsenaariumi.

Võimatuna tundub ka, et Kreeka oma võlad maksmata jätaks. See seaks löögi alla teisedki euroala suure võlakoormaga riigid, riskides vallandada rea uusi eelarve- ja võlakriise.

Turud hindavad ülesannet Kreekale liiga raskeks

Turgude käitumine näitab aga, et raske on uskuda sedagi, et Kreeka probleemidega ise toime tuleb. Valitsus avalikustas 14. jaanuaril plaani, kuidas mullu 12,7%-le paisunud defitsiit 2012. aastaks kolmele protsendile kärpida, kuid juba on lisatoetusi nõudvad farmerid maanteid blokeerinud ning riigiteenistujad streigiga ähvardanud.

See stsenaarium tähendaks pikka vaevalist kohandumist - euroalal on Kreeka konkurentsivõime kiiretest hinna- ja palgatõusudest teiste riikide suhtes pea 30% vähenenud.

Kreeka hädadest võib kannatada kogu euroala usaldusväärsus, kui nähakse, et liit ei suuda luua ühisrinnet probleemide lahendamiseks.

"Hoolimata kõigist karmidest sõnadest ei jäta Euroopa liidrid appi tulemata, kui see lõpuks siiski vajalik peaks olema," ütles USA panga Goldman Sachs ökonomist Erik Nielsen. "Valuutaturud on jõudnud äratundmisele, et see on euroala probleem, mis ei vii kellegi väljapõrumiseni, vaid mille leitakse lõpuks ühine lahendus," lisas ta.

Euro kaupleb dollari suhtes praegu 1,41 dollari tasemel, võrreldes 1,51 dollariga läinud aasta novembri lõpus.

Trichet: uutel riikidel enam vassida ei lasta

Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet ütles, et euroala ametivõimud ei lase enam kunagi ühtegi riiki rahaliitu, mille eelarveandmed ei vasta tõele - nii nagu Kreeka puhul juhtus.

Euro käibelevõtuks on karmid reeglid ning need tuleb kõik täita.

Jean-Claude Trichet, Euroopa Keskpanga president

"Ma ei taha selles jätta mingit kahtlust: mitte kunagi enam ei aktsepteeri me eelarvenumbreid, mis ei vasta faktidele," ütles Trichet intervjuus Saksa ajakirjale Focus, mis on avaldatud ka Euroopa Keskpanga veebilehel. "Alati peab võimalik olema põhjalik audit. Juba tuleva kuu alguses esitab Euroopa Komisjon ettepanekud, mis praegust raamistikku oluliselt täiendavad. See on absoluutselt kriitilise tähtsusega," ütles Trichet.

Ajakirja küsimuse peale, kas nõrkade riikide väljaaitamise küsimus ei muutu veel aktuaalsemaks, kui rahaliitu pääsevad ka riigid, nagu Rumeenia ja Bulgaaria, vastas Trichet, et uued liikmed pääsevad liitu alles siis, kui on õige aeg.

"Euro käibelevõtuks on karmid reeglid ning need tuleb kõik täita. Ja need tuleb täita mitte vaid konkreetsel ajahetkel, vaid jätkusuutlikult. Selles küsimuses on ja jääb Euroopa Keskpank väga valvsaks," ütles Trichet.

Saada SMSigaSaada e-postigaTrüki