Advokaadibüroo Glimstedt St...

Advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid vandeadvokaat Indrek Leppik rääkis, et kirjaliku menetluse ja otsuse lõplikkuse tõttu kujuneb vahekohus riiklikust kohtumenetlusest kaks kuni kolm korda odavamaks. Vahekohtu teine käivitaja Triin Raudsepp, kes töötab samas büroos kohtu- ja arbitraaživaidluste advokaadina, ütles, et Baltimaades, välja arvatud Läti, pole kuigi palju vahekohtuid.

Justiitsministeerium tõdes, et seadus ei sea vahekohtute moodustamisele mingeid piiranguid. Vahekohtumenetluse laiem kasutuselevõtt aitab kindlasti vähendada ka kohtute koormust, kommenteeris ministeerium.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise- ja õigusosakonna juhataja Mait Paltsu sõnul tegutseb nende arbitraažikohus alalise vahekohtuna alates 1992. aastast, kuid sellele vaatamata ei ületa aastane vaidluste arv 30.

"Vastavalt Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu reglemendile lahendab vahekohus eraõigussuhetest, sealhulgas väliskaubandus- ja muudest rahvusvahelistest majandussuhetest, tulenevaid vaidlusi. Seega ei oleks mis tahes sarnase vahekohtu loomine Eestis midagi uut," kommenteeris Palts.

Palts ütles, et loodava vahekohtu nimi Eesti Vahekohus tekitab segadust. "Probleeme võib tekitada seegi, kui lepingusse kirjutatakse, et vaidlus kuulub lahendamisele Eesti vahekohtus, kus Eesti viitab asukohale ja sõna "vahekohus" kohtu liigile."

Advokaadibüroo Sorainen advokaadi Carri Ginteri hinnangul on vahekohtu edukuse eelduseks avaliku usalduse võitmine. "Kaubandus-tööstuskoja vahekohtul on siin oma edumaa," nentis ta.

Ginteri sõnul peavad pooled uue vahekohtu juba lepingus nimetama, selleks et vaidlused uude vahekohtusse jõuaksid. "Kui algatajatel õnnestub uus vahekohus inimestele nii usaldusväärseks ja iseenesestmõistetavaks muuta, võib selline projekt olla edukas," lisas ta. "Usaldusväärsuse toovad paljuski ka head arbiiterid."

Samas soovitas Ginter hoiduda kohtu tihedast seostamisest ühe või teise panga või advokaadibürooga, et selle sõltumatuses ei tekiks põhjendamatuid kahtlusi. "Vastasel juhul riskime nn Läti vahekohtu sündroomiga, kus on ligi sada vahekohut, millest mõnda üksikut peetakse usaldusväärseks," tõi ta paralleeli naaberriigist.

Kommentaar

Ilmselt sõltub sellise vahekohtu tegevuse ulatus riikliku kohtusüsteemi toimimise efektiivsusest, sest mida kehvemini töötab kohus, seda suurem vajadus on alternatiivsete vaidluse lahendamise võimaluste järele.

Riikliku kohtusüsteemi puhul on olemas näiteks maksekäsu kiirmenetlus nõuete kiireks menetlemiseks, samuti on võimalus ka tavakohtus asja lahendada kirjalikus menetluses ja vaidluse alguses kokku leppida, et esimese astme kohtu otsus on lõplik.

Võimalus on anda ka vaidlus lahendada hoopis lepitajale. Sinna kõrvale tekiks siis alternatiiv anda asi uuele moodustatavale vahekohtule.

Suurimateks praktilisteks probleemideks või väljakutseteks on eelkõige kaks asja: esiteks, kui pooltel on erimeelsus ja vaidlus juba tekkinud, ei suudeta enamasti kokku leppida ka vaidluse lahendamise viisis, mis tähendab, et pöörduda tuleb tavakohtusse, ja teiseks, kui pooled lepingut sõlmides juba ette vahekohtu alluvuses kokku lepivad, kiputakse eelistama tuntud ja pikaajaliselt tegutsevat institutsiooni.

Saada SMSigaSaada e-postigaTrüki