Arengufondi juht Ott Pärna ...

Mullu septembris rääkis Pärna riigikogule aru andes, et Arengufond hoiab tegevuskuludelt igati kokku. Tõesti - võrreldes 2008. aastaga on sihtasutuse aastaeelarvet kolme miljoni krooni võrra kärbitud. "Lähetused on maha võetud, preemiat praktiliselt ei maksta," ütles Pärna sügisel.

Tänavu vähemalt üks preemia siiski maksti ja seda Pärnale endale. Nõukogu otsustas mai viimasel nädalal premeerida Arengufondi juhti 180 000 krooniga.

Varasem kokkulepe

Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare põhjendab, et premeerimine oli varem kokku lepitud ja selle maksmine pidi toimuma siis, kui fond on käima lükatud. "Jah, oli ette nähtud maksta, kui on käivitamine toimunud. See (premeerimine - toim) oleks pidanud toimuma juba möödunud aasta alguses. Aga seoses kõige sellega, mis meil siin toimus, ei olnud seda aega ega võimalust. Tuli aasta hiljem ja väiksemas mahus, kui oli ette nähtud," räägib ta.

Pärna sõnul on premeerimine minimaalne. "Nõukogu maksis mulle ühe kuupalga iga ametis oldud aasta kohta," sõnab ta. Pärna on Arengufondi juhtinud veidi üle kolme aasta.

"Preemia maksmine on praeguses kontekstis minu silmis ebakohane," ütleb rahandusminister Jürgen Ligi. Ta on seejuures ka ise fondi nõukogu liige. Nõukogu koosolekul, kus preemiaküsimust arutati, teda polnud. "Prioriteedid on mujal," selgitab ta.

Kui vaadata Arengufondi kulusid, siis töötajate palkadeks lähebki aasta lõikes suurim summa ehk koos maksudega üle 10 miljoni krooni. Sinna alla käivad ka 9-liikmelise nõukogu tasud, mis moodustavad koos sotsiaalmaksuga üle 953 000 krooni.

Pärna kuupalk on veidi üle 60 000 krooni. Mullu ja veel selle aasta alguses oli aga tema tegelik sissetulek suurem, sest oma põhitöö kõrvalt täitis ta ka investeeringute osakonna juhi kohuseid. Eelmisel aastal sai ta seetõttu seitsme kuu jooksul lisaks kuupalgale veel ligi 30 000kroonist lisatasu kuus. Kokku teenis ta aasta peale lisatasudena ligi 200 000 krooni. Töötajate keskmine kuusissetulek on 36 000 krooni. Võrdluseks, Eesti Panga töötajate keskmine töötasu oli 2009. aastal 28 880 krooni kuus.

Mõttetöö ongi kallis

Pärna sõnul jagunevad Arengufondi kulutused laias laastus kaheks. Väiksem osa läheb teenustena sisse ostetud raportitele, uuringutele ja analüüsidele. Suurem osa on maja enda kulud ehk palgad.

"Kui sul on ekspertorganisatsioon, siis su põhitöö ei ole raha ringi jagada, vaid makstakse mõttetöö eest. See ongi see tootmiskulu. Minu tootmiskulu ongi inimene, arvuti, tool, katus," selgitab Pärna. Ja väärtuslikku inimest on ülimalt keeruline oma meeskonda saada. Pärna sõnul on rahvusvahelise kogemusega eksperdid palju kõrgemalt tasustatud kui tema - näiteks toob ta endise Arengufondi investeeringute suuna juhi Markku Mäenpää, kelle tasu oli Pärna omast kaks korda kõrgem. "Eksperdi palk ongi see, millega sa võid eksperdi saada," lisab ta.

Ligi: 20 miljonit pole palju

Mäenpää lahkus Arengufondi investeerimisdivisjoni juhi kohalt 2008. aasta kevadel konfliktiga. Näiteks ei pidanud ta õigeks, et fond tegutseb Eesti kalleimal äripinnal, mille rentimisele kulub aastas ligi poolteist miljonit krooni.

Pärna sõnul on Tallinna kesklinnas büroopinna rentimine õigustatud. "Seda on vaja, kui sa tahad, et inimesed natukenegi sinu juures koos käiksid. Meil on 100 üritust aastas, millest julgelt 50 toimub siin. Lisaks nõukogu koosolekud, investeeringute ekspertkomiteed," loetleb ta. Madalam hind tähendaks oluliselt väiksemat pinda või kolimist keskusest kaugemale. Sellega Pärna hinnangul rahaliselt ei võidaks, kuna kogunemisteks vajalikke ruume tuleks siis rentima hakata.

Preemia maksmisele kriitilise pilguga vaadanud minister Ligi ei pea Arengufondi paarikümne miljoni krooni suurust aastakulu märkimisväärseks. "Sellega ei värba paraku kõrgetasemelisi eksperte, ent kui seda ei kulutataks, tuleks Arengufondi asemel midagi välja mõelda niikuinii," nendib ta.

Asutus, kus makstakse palka ka lobisemise eest

Osa Eesti Arengufondi tööst seisneb rääkimises. Räägitakse läbi, mõeldakse ja koondatakse mõtteid. Siis öeldakse välja arengusuund, tehakse ettepanekud. Kas need ettepanekud ka otsusteks vormitakse, on iseasi.

Eks ta ongi jututuba, aga kui rääkida ükskõik millise tipptegijaga, siis see muutubki selliseks jututoaks. Palju on juttu, mida kõik juba enne teavad.

Toomas Tõniste, riigikogu majanduskomisjoni liige, IRL

Arengufondi Tornimäe peakorteri koosolekuruumis on laud kaetud värviliste trükistega. Fondi juht Ott Pärna räägib. Ja nii üle kahe tunni järgemööda, kuni aeg tagant sunnib ja teine kohtumine tema ajagraafikus vestluse katkestab. Ta selgitab investeerimist ettevõtetesse, Eesti majanduskasvu otsimist, näitab slaide, joonistab tahvlile mõne piltliku skeemi, viitab aeg-ajalt mõnele fondi üllitatud trükisele kui Arengufondi ühe tegevussuuna ehk seiretöö kokkuvõttele.

Seire on Arengufondile seadusega pandud kohustus, mis seab Arengufondi ülesandeks Eesti majandust ajakohastada, leida ideed ja kasvukohad. Selleks tehakse uuringuid, korraldatakse kohtumisi ekspertidega, seminare, koosviibimisi hommikukohvi juures, räägitakse omavahel ja kaasatakse teisi. Mõni projekt jõuab ka kaugemale. Septembris saab valmis IT-akadeemia äriplaan.

"Arengufondi seminaride puhul näib paraku olevat kasvanud verbaalse võimekuse osakaal innovaatilise sisu arvel," ütleb oma kommentaaris rahandusminister Jürgen Ligi, mis mõjub kui sahmakas külma vett kuumal suvepäeval. Siit justkui kumaks läbi skeptiline väsimus loosungite suhtes, nagu vajadus majanduse restruktureerimise ja kiire tegutsemise järele.

Kuhu jõuavad Arengufondi ettepanekud?

Arengufondi nõukogu juht Raivo Vare on vastupidisel positsioonil. "Ega ei saa probleemi teadvustamata rääkida sellest, et hakkame tegema. Väga raske on käituda süsteemselt, strateegiliselt, kui sa ei mõtle," ütleb ta.

Vare tõstab Arengufondi töös esile seire osa ja selle Eesti Kasvuvisiooni nime kandva koondprojekti. Sisult tähendab see erinevate majandusvaldkondade olukorra ja võimaluste analüüsi. Sellest peaks kooruma üks Suur Plaan ehk visioon Eesti majanduse tulevikust ja tegevuskava, kuidas seda nägemust ellu viia. Loodud on koostööpartnerite võrgustik, mille najal erinevad alaprojektid liiguvad. "Poliitika soovitused hakkavad tasapisi sellest välja kooruma," räägib ta.

Samasuguste oleks-vaja-teha soovitustega tuli Arengufond välja ka mullu kevadel, kui esitas riigikogule ettepanekud majanduskriisi murdmiseks nn valge paberi näol. Pakkus näiteks välja, et tuleks luua välisinvesteeringute "tsaari" ametikoht, kelle ülesandeks investoritega suhtlemine. Huvitav mõte, aga töösse ei läinud. Samas on seal ettepanekuid, mida riik oleks nagu järginud. Kuid - kui eesmärgina on välja öeldud euroraha mõjus ärakasutamine, siis kas riik teeb seda eesmärgiseadmise tõttu?

Vare sõnul on eraldi küsimus, kuidas Arengufondi mõttetöö vilju rakendatakse. "Tema funktsioon on ju olla klassikalises mõttes ajutrust parlamendile. Nüüd, kui me tahame natuke norida, siis me võime arutleda Eesti poliitilise süsteemi ülesehituse ja volituste jaotuse üle, aga seda ma ei tahaks teha. Ma ütleks, et ei saaks selles kuidagi Arengufondi süüdistada," räägib ta.

Riigikogulased näevad pigem kasu

Riigikogu majanduskomisjoni liikme Toomas Tõniste sõnul on parlamendi põhiprobleemiks ideede vastuvõtmisel parlament ise. "Kui te vaatate seda asja riigikogu poolt, siis kui palju meil on selliseid inimesi, kes majandusega süvitsi tegeleks?" küsib ta. Ja vastab, et ega väga ei ole ja laialdast diskussiooni ei teki. Iga erakond üritab ise võimalikult populaarseid eesmärke seada.

"Eks ta ongi jututuba, aga kui rääkida ükskõik millise tipptegijaga, siis see muutubki selliseks jututoaks. Palju on juttu, mida kõik juba enne teavad, aga kogu asja eesmärk on see, kui sellest pikast jutust paar iva välja korjad ja ära teed," räägib Tõniste. Ta lisab, et teinekord tuleb lihtsaid asju kümme korda korrutada, et see kohale jõuaks.

Teine parlamendi liige Eiki Nestor leiab, et Arengufondi siht võiks olla veidi poliitilisem. "Kui nad teoreetilist juttu räägivad, siis on ju kõik õige, aga ma ootaks teinekord, et nad ütleks mõnele poliitilisele ideele, et see on õige idee," räägib ta. Samas lausub Nestor, et on mõistlik omada sellist ajutrusti, mis vaatab asju poliitika kõrvalt ja mõtleb riigi pikemaajalistele sihtidele, kuna parlamendis kohtab seda vähe.

Tulu tasub oodata mõne aasta pärast

Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare räägib, et fondi investeerimisplokk on käima lükatud. Riskikapitali ettevõtjad kiidavad fondi initsiatiivi, ent näevad võimalusi muudatusteks.

"Lõpuks hakkas käima kauaoodatud investeerimisplokk ja seal on nii võite kui ka kaotusi," ütleb Vare. Praeguseks on Arengufondi portfellis seitse ettevõtet, kuhu on paigutatud 50,9 miljonit krooni. Lisaks on 43,7 miljoni krooni investeerimiseks sõlmitud kokkulepped. Samuti on ühe portfelliettevõttega seoses oodata 31 miljoni krooni suurust jätkuinvesteeringut.

Üheksa projektiga käivad ettevalmistused nende investeerimisküpseks kasvatamisel. Vare sõnul on fondi laiem eesmärk riskikapitalituru arendamine. "Üldine umbusk on asendunud koostööga," sõnab ta.

Tuleb olla kannatlik

Riskikapitalifirma MTVP juhtivpartner Allan Martinson räägib, et käib fondiga väga tihedalt läbi ja nii võivad nad juba õige pea jõuda ühise tehinguni. "Riskikapital on väga pika vinnaga protsess," räägib ta ja hindab avalikkuse ootusi investeeringute algfaasis liiga kõrgeks. "Kuni jõutakse majanduslike tulemusteni, sinna läheb veel aega," selgitab ta.

Riikliku fondi vajalikkuses ta ei kahtle. "Varase staadiumi ettevõtted ei saa tavapärastest kohtadest kapitali peale. Rahvusvahelist riskikapitali Eestis praktiliselt ei ole ja kindlasti on turutõrge olemas. Sellepärast ongi Arengufond loodud," räägib Martinson.

Ise usub ta, et parem lahendus oleks rakendada mudelit, kus riik ise ei tegele investeerimisega, vaid korraldab riigihanke ja toetab selle kaudu riskikapitalifonde. Samas lisab ta, et ka praegune mudel on parem kui mitte midagi.

Investeerimispankur Joakim Helenius on skeptilisem. "Optimistlik on oodata, et riigi finantseeritud fond, mille vahendid on piiratud ja mis valib välja mõned investeeringud, suudaks majandust muuta," sõnab ta. Heleniuse sõnul on investeerimisel vaja kogemust ja ta pakub välja, et erinevatesse sektoritesse panustamisel jääb see pealiskaudseks. "Ma arvan, et nad peaksid keskenduma ühele sektorile," ütleb ta.

On edu, on ebaedu

Arengufondi investeeringute seas on olnud juba edukaid näiteid, kuid ka üks kõrbemine.

Plusspoolelt saab välja tuua Smartposti, mis müüs oma Eesti pilootvõrgu soomlaste Itellale. Kuigi osapooled tehingu hinda ei avalda, ütleb Arengufondi juht Ott Pärna, et seadmete omahinnaga võrreldes oli maksumus mitu korda kõrgem. Rahvusvaheliselt on märgatud ka Heikki Haldre veetava Massi Miliano arendatud fits.me portaali, mille eesmärk on lihtsustada rõivakaubandust internetis.

Tööle ei hakanud aga loomasõprade võrgustikku internetis arendanud United Dogs and Cats. "Ärimudel lihtsalt ei töötanud," kommenteerib Arengufondi kõrval projekti panustanud Ambient Sound Investmentsi investeeringujuht Margus Uudam.

Praegu otsivad Arengufond ja projekti investeerinud partnerid võimalust osalus uuele investorile müüa, kellel oleks huvi asja oma nägemuse järgi arendada. Hind on eeldatavasti küll väiksem kui tehtud investeering.

Fondil liiga palju õigusi

Uudam toob Arengufondiga koos investeerimise juures puudusena välja fondi liiga suured õigused aktsionärina. Näiteks saab portfelliettevõtte juhatuses teha muudatusi ainult siis, kui Arengufond sellega nõus on, kuid on veel teisi seadusega pandud piiranguid.

Teisalt on Uudam seda meelt, et Arengufondi investeeringutele tuleb veel veidi aega anda. Ka Martinson näeb fondi töös tagasilööke ja tema sõnul saame tulemuste järele küsida alles investeeringutsükli viimases kolmandikus.

Arengufondi seaduse järgi on investeerimisperioodi pikkus ühes ettevõtjas viis aastat. Seega peaks konkreetsete tulemuste järele küsima kolme aasta pärast.

Ootuspärane tulem

Küsimus Arengufondi kulude õigustatusest oli tema loomise ajal ette teada, nagu olid ette teada ka küsimused riskiprojektide ebaõnnestumise korral. Oodatult on ootused Arengufondile ebaproportsionaalselt kõrged ja ootuspärased on ka parteide kummardamised tema kui suure visionääri ja viimase instantsi tõekuulutaja poole. Arengufondi aruandekohustus parlamendi täiskogule on selge liialdus. Aga paarikümmend miljonit ei pea ma kõneväärseks sumaks, kui sellega rahuldatakse ühiskonna ootust majanduspoliitilise jututoa järele.

Mu enda ootused fondi suhtes on algusest peale olnud tagasihoidlikud ning mul on iga kord hea meel, kui kuulen, et sealt tuleb siiski mõni põnev investeering. Aega läks, aga natuke asja on hakanud saama. Arengufondi seminaride puhul näib paraku olevat kasvanud verbaalse võimekuse osakaal innovaatilise sisu arvel - algus oli põnevam.

Fondist on kasu

Arengufondil on mõnda aega olnud uus nõukogu esimees Raivo Vare ja ma hindan teda kõrgelt. Ta on väga ratsionaalne ja realistlik inimene ja olen kindel, et järgmise paari aasta jooksul saab Arengufondist midagi, mis oleks ka Eesti majanduse arengule kasulik. Usun, et uue juhtimise all on fond võtnud mõistlikuma lähenemise, võttes üles arutelud, mis saavad juhtida avalikku debatti Eestis. Ma olen hakanud selles mõttes märkama nende missiooni, et edendada arutelu Eesti majanduse edendamisel, ja ma usun, et sellel on positiivne mõju.

Imetlen neid inimesi

Riskiinvesteeringute valdkonna tasud on Arengufondis tegelikult väga madalad. Erasektoris on reegel, et juhtkonna tasudeks arvestatakse 2-3 protsenti varade mahust, lisaks 20 protsenti fondi kasumist. Sellist preemiavõimalust Arengufondi töötajatel ei ole. Ma imetlen inimesi, kes lähevad Arengufondi tööle, kuna kompensatsioonipakett on oluliselt nõrgem võrreldes sellega, mis nad saaksid erastruktuurides.

Saada SMSigaSaada e-postigaTrüki