"E.ON Ruhrgas peab esmalt uurima, milliseid konkreetseid samme plaanib Eesti valitsus seoses Euroopa ülevõtmisnõudmistega astuda ja millised on selle tagajärjed Eesti Gaasile. Kahjuks rohkem detailsemalt me praegu teemat kommenteerida ei saa," ütles eile E.ON Ruhrgas AG kõneisik Dirk Hachmann.

Anisp: Eesti Gaas nagu eraldi inforuumis

"Meil ei ole kindlasti praegu sellist plaani, et me lihtsalt riigistame mingisuguse osa Eesti Gaasist, aga samas on mul kummaline kuulda Eesti Gaasi juhtide reaktsioone, et nad justkui ei elakski Euroopa Liidu inforuumis," ütles peaminister Andrus Ansip. "Mul oleks küll häbi tunnistada, et ma ei ole Euroopa Liidu energiadirektiividest midagi kuulnud ega ole ka kuulnud sellest, et vähemalt üks nendest direktiividest näeb ette ka gaasi põhivõrkude omandilise eristamise importijast ja varustajast," lisas peaminister.

Eesti Gaasi endise juhi ja praeguse väikeomaniku Andres Saare sõnul jääb arusaamatuks, kuidas Eesti poliitikud järsku ja kuidagi rutakalt keset suve selle mõttega välja tulid, et nüüd on kohe kiiresti vaja tegutseda. Saar ütles, et Eesti pöördus Euroopa Liidu poole, et saada ajapikendust direktiivi täitmiseks, ja see pikendus ka saadi.

"Ega need seadused ilma lobistama ei teki ja arvatavasti avaldavad siin mõju ka lähenevad valimised," lausus Saar, kes ei saa päris täpselt aru, kellel sellest kiirustavast seadusemuutmisest kasu võiks olla, kas on need tarbijad, uued tarnijad või uued võrguomnikud. Samuti ei usu ta, et põhivõrgu riigistamine automaatselt Eestile odavama gaasi garanteeriks. "Need asjad ei ole nii lihtsad, nagu paistavad," märkis ta.

Eelnõu tuleks arutlusele septembris

Reformierakonna peasekretär Kristen Michali kinnitusel loodab valitsusliit juba septembris hakata arutama eelnõu, mis looks jõustudes olukorra, kus gaasi müüja oleks erineva omanikuga kui põhivõrkude omanik. "Eesti jaoks on see majanduslikult oluline, arvestades võimalust tulevikus saada gaasi ka mujalt kui vaid põhiliselt ühelt tarnijalt - Gazpromilt," märkis Michal.

Michal: konkurents langetaks hinda

Tema sõnul võimaldab erinevate omanike tekitamine luua konkurentsi ning olla aluseks gaasi hinna alanemisel. "Praegu on olukord kahjuks vastupidine - hind tõuseb ja tegelikke alternatiive gaasipakkumisel pole. Maailmas on LNG ehk veeldatud maagaas odavnenud, mistõttu oleks see Eesti inimestele ja ettevõtjatele ka rahaliselt kasulik," ütles Michal.

IRLi peasekretäri Ken-Marti Vaheri sõnul ei tee gaasivõrgu põhiomanik Gazprom praegu midagi selleks, et võimaldada gaasivõrgule ligipääsu ka teistele pakkujatele ja tekitada konkurentsi. "Seega kannatavad tarbijad, sest gaasimüüjal ei teki konkurentsist tulenevat survet hindade alandamiseks," selgitas ta.

Ka Leedu valitsus on langetanud otsuse hakata gaasi müüjad selle edasikandjast lahutama.

Kommentaar

Oluline on leida vastus küsimusele, miks seda tehakse ja kellele see on kasulik. Valitusparteid on väitnud, et esiteks nõuab seda Euroopa Liit (direktiivid), teiseks on see majanduslikult kasulik ja kolmandaks gaasivõrgu põhiomanik Gazprom ei tee midagi, et võimaldada gaasivõrgule ligipääsu teistele pakkujatele ja tekitada konkurentsi.

1. Euroopa Liidu maagaasidirektiivid ei nõua, et Eestis tuleks omanikud lahutada. Sama erand on antud ka Soomele ja Lätile. Seega väide, et Eesti Gaasi juhid elavad kuskil teises inforuumis ega tunne direktiive, on vale.

2. Nagu on näidanud Eesti elektriturul toimuv, ei pruugi turu vabastamine olla sugugi tarbijatele kasulik, elektrihinnad on ju tõusnud. Arvestades kogu investeeringute mahtu, mis on tarvilik teha uute ühenduste loomiseks ja veeldatud maagaasi terminalide ehitamiseks, millele tuleb lisada veel ka torustike Eesti Gaasilt ostu kulud, on ka gaasiturul Eestis oodata võrguteenuste hindade mitmekordset tõusu.

3. Eestis on täidetud eelmise maagaasidirektiivi nõue, kus oli nõutav, et üle 100 000 kliendiga ettevõte ei tohi olla samal ajal gaasi müüja ja transportija. Eestis transpordib gaasi iseseisev juriidiline ettevõte AS EG Võrguteenus, kelle poole on pöördunud nii Paldiskisse ka kui Muugale veeldatud maagaasi terminali rajada soovivad ettevõtted.

Lisaks, 63% Eesti Gaasist kuulub Euroopa Liidu ettevõtetele ehk Gazprom üksi ei saa otsustada Eesti gaasimajanduse saatust.

Saada SMSigaSaada e-postigaTrüki