Tanel Raig 16. jaanuar 2001, 00:00

Milliseid lepingu tingimusi ja seadusi rikkus Hansa Liising Swed Trade'lt veoautode tagasi võtmisel?

Autode äravõtmise hetkel olid liisingu lepingud kehtivad. Liisingu ennetähtaegne lõpetamine on lepingutes väga täpselt reguleeritud. Liisingu lepinguid saab lõpetada ühepoolselt, kuid lõpetamisest peab ette teatama. Teatamise viis on täpselt kirjeldatud. Lepingu lõpetamise teates peab olema märgitud ka lõpetamise aeg. Kui ma ei eksi antakse veel 7 päevane varutähtaeg, kus saab oma võlgnevuse likvideerida. Siis peab ära näitama varade üleandmise aja ja koha. Sellist teadet ei tulnud. Selline teade tuli alles pärast seda kui autod olid ära võetud. Teade oli dateeritud 25. septembril ja üle anti see 11. oktoobril. Autode üle võtmise sündmus ise toimus vist 5. oktoober.

Mis puutub seaduse rikkumisse, siis lepingute rikkumine iseenesest on ju seaduse rikkumine. Tsiviilseadus kohustab lepingut täitma nõuetekohasel viisil. Teine asi on ka Hansa Liisingu käitumise kriminaalõiguslik aspekt. Selle kvalifikatsiooni andmisega tegeleb praegu politsei.

Hansa Liisingust väideti, et nad ei saanud ühendust Swed Trade juhtidega?

Siis oleks pidanud saatma välja kasvõi tähitud kirja. Firma asukoht oli ju teada. Ja Belgias ju suheldi kogu aeg Swed Trade juhtkonnaga.

Mis on Swed Trade'lt võetud autodest edasi saanud?

Swed Trade peab ennast loomulikult omanikuks nendele sõidukitele. Kohe pärast autode ära võtmist esitas Swed Trade ka kahjunõude, mis ulatub 14 miljonile kroonile. See oli vastunõue Hansa Liisingu nõudele, kusjuures selle nõudega kustutati võlgnevus Hansa Liisingu ees tasaarvelduse teel.

Seega on Hansa Liising tunnistanud oma kahju tekitamist?

Hansa Liising pole pöördunud kohtu poole vaidlustamaks seda tasaarvestust.

Kui Hansa Liisingu nõue oli ca 10 miljonit krooni ja Swed Trade nõue 14 miljonit krooni, siis on järelikult 4 miljonit veel õhus?

4 miljonit on õhus, pluss Swed Trade saksa partner on esitanud veel täiendavaid nõudmisi Swed Trade vastu. Need materjalid on kõik politseile üle antud.

Miks ei pöördunud Swed Trade autojuhid Belgias kohe politsei poole, kui neilt hakati autode Eestisse toomist nõudma?

Tegemist on lihtsalt autojuhtidega ja nendega räägiti ähvardavas toonis - ähvardades kõik kinni panna ja mida veel. Ants Pääri taolisel mehel on selliseid ähvardusi varrukast võtta. Kuid ma ei oska ka täpselt kommenteerida, mida Swed Trade juhtkond autojuhtidega rääkis ja milliseid korraldusi neile andis.

Millal võib politsei lõpetada Swed Trade poolt Hansa Liisingu vastu esitatud kaebuste uurimise?

Seda ma ei oska prognoosida. Autode ära võtmine oli küllalt keeruline ja politsei peab siin hindama kõiki asjaolusid.

Lisaks sellele on kuulda, et neid veokeid on juba ka müüdud. Autoregistrikeskus (ARK) ja autode riiklik registreerimise eeskiri käsitleb, et omanikuks registreeritakse ikkagi omanik ja ARK on kirjalikult kinnitanud, et igasugused tehingud nende autodega on välistatud. Swed Trade pöördus kiresti ARKi poole sellise kinnituse saamiseks kui Marko Vahit sunniti allkirja andma volikirjale, kus teatud isikud oleksid saanud ARKs teha toiminguid Swed Trade nimel. Eeskiri ka sätestab selle, et igasugused tehingud nende isikute juuresolekuta, kelle nimele autod on registreeritud, on võimatud. Millist tähtsust meil register muidu üldse omaks.

Veokite omandiõiguse ülemineku üle võib vaidlust pikalt arendada, sest kõik toimingud on Hansa Liisingu poolt tehtud, et lubada need veoautod registreerida Swed Trade nimele. Kui Hansa Liisingu esindajad väidavad, et omandiõigus pole Swed Tradele üle läinud, siis miks registreeriti need autod nimelt Swed Trade nimele? Registreerimisele kuuluvad ainult omanik ja valdaja. Kui Hansa Liising pidas neid autosid enda omaks, siis miks ta neid enda nimele ei registreerinud?

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:01
Otsi:

Ava täpsem otsing