Rask: Uus trahvisüsteem toob seaduserikkujale elatustaseme uuringu

30. jaanuar 2001, 15:33

Valitsus kiitis täna heaks mitme seaduse muudatuse, mis seovad kriminaaltrahvid inimese keskmise sissetulekuga. Haldustrahvide määramine seotakse trahviosisega, mis eelnõu kohaselt on 60 krooni.

Kriminaaltrahvide määramise uus kord tõhustab oluliselt ka maksupettuste vastu võitlemist, kuna iga eeluurimise käigus tuleb kindlaks teha uurimisaluse sissetulekute suurus ja tegelik elatustase.

Justiitsminister Märt Rask, mis on kriminaaltrahvide inimese sissetulekuga sidumise positiivne tulem?

Jõukas inimene peab olema seaduskuulekas, olema eeskujuks teistele. Kogu edasine jutt ongi seaduskuulekate inimeste jaoks mõttetu.
Kes aga teisiti aru ei saa, nende rahakoti pihta tuleb lüüa. Uurimisse lisandub komponent teha kindlaks iga võimaliku kurjategija varanduslik seis. Tuleb koguda juba uurimise käigus andmeid nii sissetulekute kui tegeliku elatustaseme kohta.

Näiteks vestleb uurija uurimisaluse naabritega, et kui uhkeid vastuvõtte ta korraldab, kui kallis kasukas naisel on jne. See kõik hakkab välja tooma palju rohkem maksupetturlust kui seni.

Mida tehakse nendega, kellel sissetulekut pole?

Kui sissetulekut pole, ega siis veel karistamata ei jää. Sellisele isikule pole ju mõtet rahatrahvi määrata, tema saab vanglakaristuse.

Samas arvestatakse ka rahatrahvi määramisel, et see oleks jõukohane. Trahv määratakse valemi järgi, kus aasta netosissetulek jagatakse 400, sellest lahutatakse elamiseks hädavajalik summa 50 krooni ja saadaksegi päevasissetulek.

Trahvi on võimalik määrata 30-500 päevasissetuleku ulatuses. Miinimumpalga puhul on väikeseim trahvimäär 1500 krooni ja suurim 25 000 krooni.

Milliseks jääb trahvide määramisel maksuameti ja pankade osa?

Muudetakse ka maksukorralduse seadust. Sellesse tehakse säte, et maksuamet võib väljastada andmeid uurimisorganile ka ilma maksumaksja teadmiseta ja nõusolekuta. Seni pidi maksuamet maksumaksjat sellest teavitama. Samuti saab pankadest uurimiseks vajalikke andmeid.

Kuidas see mõjub pangasaladuse mõistele ja meie andmete üldisele kaitstusele?

Loomulikult ei saa ükski uurija niisama suvaliselt kellegi kohta andmeid. Pankade andmeid saab samuti vaid konkreetse juhtumi pinnalt. Igast menetlustoimingust peab ka märk maha jääma, et kes mille jaoks mida uuris.

Eestis pole küll kuulda olnud, et pankadest saadud andmeid oleks kuritarvitatud.

Millal uus trahvide määramise alus kehtima hakkab?

Täna kiideti valitsuses heaks, nüüd tahaks kiiresti riigikogusse saata. Kavandatud on selle kehtima hakkamine 1. juulist.

Kuidas see mõjutab tänavusi laekumisi riigieelarvesse?

2001. aasta eelarves on trahvilaekumisi kavandatud 145 miljoni krooni eest. Seda prognoosi ei muudetud, arvestades, et eelmisel aastal oli selles osas alalaekumine.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing