19. veebruar 2001, 00:00

Economist: Ida-Euroopa riike teeb ärevaks Vene kapitali sissevool ning majandusliku mõju kasv. Vene firmadel (eelkõige energeetikas) on palju vaba raha, samas on nende valitud vahendid sageli küsitavad.

Kõige kergem ?sihtmärk? on poliitiliselt nõrgad ja Venemaale suurtes võlgades riigid nagu Gruusia, Moldova ja Ukraina, kus juhtivad tööstusfirmad on Vene investoritele läinud skeemis võlad aktsiate vastu. Teine lugu on Poola ja Ungari, mis on NATOs ja teel ELi. Siin on Vene firmad nagu Gazprom kasutanud mitmeid hämaraid viise näiteks Ungari keemiatehase ülevõtmiseks või Poola gaasijuhtme kasutamiseks kiudkaabli vedamiseks Poola valitsuse teadmata. Erinev näide on Eesti, kus suhtumine pole nii paranoiline ja riik kinnitas kiiresti Gazpromi investeeringu Eesti Gaasi (müües sama suure osaluse tasakaaluks sakslastele). Kuni Venemaa pole imperialistlikust pohmelusest toibunud , jääb närvilisus ilmselt valitsema, ehkki ärilisest aspektist võivad tehingud põhjendatud olla.

Svenska Dagbladet: Euroopas on puudu 1,8 mln IT-spetsilaisti ning kui midagi ette ei võeta, kasvab arv paari aasta pärast 3,8 miljonile, tõdesid ELi sideala ministrid Rootsis. Ilma piisavate IT-oskusteta on raske tagada kiiret majanduskasvu ja töökohti ? 2003. aastaks kasvab IT-ga seotud töökohtade osakaal 8 protsendilt 13 protsendile.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:10
Otsi:

Ava täpsem otsing