Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Intervjuu Igor Gräziniga: Eesti jääb alatiseks alltöövõtjaks

02. märts 2001, 14:23

Euroskeptikust juristi Igor Gräzin hinnangul jääb Eesti alltöövõtjaks ja idee Eesti Nokiast on vaid fantaasia. Gräzin valmistab parasjagu ette euroteemalist uurimust, mille pealkiri on laenatud katastroofifilmist.

Kas Eesti ettevõtja jaoks suhteliselt soodne maksusüsteem säilib ka pärast meie liitumist Euroopa Liiduga?

Kohvipaksu pealt vaatamine. Sest ka see on miski, mille kohta on raske öelda, mis juhtub kümnekonna aasta pärast. Maksukoormuse üldist langust Euroopa ei näita: tohutute subsiidiumide vastane võitlus põllumajanduses käib sõnalisel tasemel, bürokraatia ei vähene, 'sotsiaalsete' (tegelikult jälle - bürokraatlike) programmide parajustumist ette näha ei ole.

Euroopas kehtib üldine põhimõte: maksu maksab see, kes maksab. Kuivõrd oleme üsna lihtsa maksusüsteemiga ja aus riik, siis jääme me maksma. Ja veel: proportsioonis üldise arengutasemega on meie jaoks sotsiaalsed programmid kallimad ja tootmisele tapvamad. Asi pole selles, et me keegi ei tahaks head ja lahked olla, lihtsalt meie rahakott ei võimalda meil veel nii lahke olla, kui me tahaksime. Eurovangla tingimused ei tohiks siiski olla paremad meie vanainimeste elutingimustest väikelinnade agulites.

Mida toob ettevõtjale kaasa euro kasutuselevõtt?

Tehniliselt mitte midagi, seni - kuni kaupleme Euroopa sees. Kuid maailmakaubanduses saame endale kõik need rõõmud, mida üks kolisev valuuta endaga kaasa toob pluss pangajuhatuse (Euroopa pangas) kes väidab täiesti avalikult, et ta ei saa aru, mis maailma ja Euroopa majanduses sünnib.

Mis oleks alternatiiv Euroopa Liidule? Mida võiks meie ettevõtjale kaasa tuua Eesti loobumine liitumisest?

Ainult üks alternatiiv ongi: Euroopa Liit. aga seniste suhete ja assotsatsioonilepete süsteemi tasemel. Ja millalgi aastakümnete pärast, kui EL ennast vahepeal hästi üleval peab, ehk ka ühinemine. Igatahes pole idee iseseisvuse kaotamisest alternatiivitu.

Kas ettevõtja üldse saab mingit kasu Euroopa Liiduga ühinemisest?

Kes võidavad liitumisest? Tähtsuse järjekorras. Ametnikud, kes läbirääkimisi pidasid ja endale Brüsseli alluvuses ja vastavate palkadega kohad kindlasti juba tallele pannud on. Teiseks, vähemalt esialgu, need tootmisharud, milledel on lootusi subsiidiumitele (meie kõikide teiste arvelt). Kolmandaks ja ilma naljata - võidavad noored õppimisvõimaluste näol ja eriti andekad - töövõimaluste näol Euroopa turul. Aga tegelikult on see väga hea küsimus. vastust pole sellele tegelikult tänini mitte keegi andnud - kas EL-iga liitudes üldse midagi võidetakse.

Kui konkurentsivõimeline on Eesti ettevõtja Euroopas?

Parajalt ikka on, aga seda konkurentsivõimet on juba näha ja selle vastu EL juba ka sõdib. Asju 'made in estonia' ei tule palju ja idee 'Eesti Nokiast' kuulub fantaasia valda koos väikerahvaste interneti-maailmakongressi, Vasjuki maleturniiri ja muu taolisega. Aeg Eesti Nokiaks on möödas ja seda ei saa tagasi. Oleme määratud allettevõtjaiks, 'pulkade' tegijaiks teistele. Mis seal siis ikka: saame ju hakkama ja virisemiseks pole põhjust. Ainus probleem on see, et liitumine EL-iga meie seda staatust paremaks ei muuda ja ega pole tarviski.

Kui head tööd on Teie hinnangul teinud riik ettevõtlusele euroliidu plusse ja miinuseid tutvustades?

Propaganda tasemel - vägagi head tööd. Pange tähele: isegi euroametnikud ei oska ühtegi korralikku plussi Euroopa kasuks öelda, aga mingisugune pro-euroopaline massipsühhoos juba käib. Tegelikult tahaksin aga täiesti ausalt ja üldsegi mitte riukalikult teada - mida EL-iga liitumine meile annab. Ärgu süüdistatagu mind rahvuslikus egoismis: Eesti peale peab kõigepealt siiski mõtlema Eesti ise. Tundub, et senise propagandakampaania üheks trikiks on olnud mistahes sisulise diskussiooni vältimine. Numbrite ja graafikute ja prognoosidega. Ma ei saa mitte midagi ei kinnitada ega ümber lükata, sest puudub argumenteerimise faktiline baas. On palju loitsimist ja see on seniks ka kõik.

Kuuldavasti plaanib kõrgkool Nord põhjalikku euroteemalist uurimust? Mida see käsitleb, kes on tegijad ja millal valmib?

Plaanime jah, kui senistest töödest käed vabaks saame. Paneme kokku õigusteaduskonna ja juhtimisteaduskonna pead ja hakkame vaatama - prof Ivar Raigiga oleme asja enestele otsustanud. Püüame vaadata asju objektiivselt ja just nimelt selle nurga alt - mis juhtub majanduses pärast sisseastumist ELi. Programmi esialgne pealkiri on kuulsast katastroofifilmist laenatud: The Day After.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing