Kummitöötlejate väljavaated Eestis kesised

22. märts 2001, 17:44

Eestis tekib aastas vaid 6000-15 000 tonni kummijäätmeid aastas, kuid investeeringutevajadus nende töötlemiseks on suur - seega peab keskkonnaministeerium Eestis kummitöötlemisäri ebatasuvaks.

Saksamaa stiilis keskmine kummijäätmeid töötlev tehas, millist mõnede allikate teatel peavad silmas ka võimalikud välisinvestorid, peaks tasuvuse saavutamiseks tarbima aastas vähemalt 40 000 tonni vanu rehve.

Keskkonnaministeeriumi rehvide teemaga tegelenud nõuniku Matti Viisimaa sõnul toetuvad ka Eesti praeguste kummitöötlejate äriideed vanadele autorehvide importimise võimalusele.

?Väljastpoolt Eestit saab kummijäätmeid juurde tuua küll, kuid sel juhul peavad töötlejad hakkama täitma Euroopa riikidega võrdväärseid keskkonnanõudeid, mis võib kummijäätmete mingiks tooteks ümbertöötlemise muuta mõttetult kalliks. Praegu keskkonnanõudeid ei täideta ning edaspidi võivad Euroopa tootjad Eesti ettevõtteid süüdistada seetõttu dumpingus keskkonna arvelt,? ütles Viisimaa.

Kummijäätmete, näiteks autorehvide töötlemist on seni ka takistanud Eestis puuduv kummijäätmete kogumise kord, milleta ei ole ettevõtjad selle äri vastu märkimisväärset huvi ilmutanud. ?Tegemist on surnud ringiga. Ühest küljest pole olnud piisavat seadusandlikku alust vanade rehvide kogumise korraldamiseks, teisest küljest pole neid õieti kellegi jaoks koguda,? ütles Viisimaa.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing