Üle poole kodanikest on euroliidu vastu

28. märts 2001, 08:20

Üle poole Eesti kodanikest on vastu riigi ühinemisele Euroopa Liiduga, mille riigikogu, valitsus ja president on seadnud välispoliitiliseks prioriteediks, näitas avalikku arvamust uuriva firma Emor märtsikuine küsitlus, kirjutab Postimees.

See on esimene kord, mil arvamusuuring tuvastab, et Euroopa Liiduga ühinemise vastaste hulk on kasvanud üle poole (51%) hääleõiguslikest kodanikest. Viimase kuuga on vastaste hulk kasvanud tervelt viie protsendi võrra - veebruaris oli Euroopa Liiduga liitumise vastu 46% kodanikest.

Drastiliselt on langenud euroliiduga ühinemise toetajate hulk - veebruaris toetas ühinemist 45%, märtsiks oli tekkinud kaheksaprotsendine langus.
Praegu on toetajaid 37% ehk pisut üle kolmandiku kodanikest. Kodanike hulk, kes ei oska oma suhtumist euroliiduga ühinemisse määratleda, on stabiilselt 9-11%.

Emori analüütik Aivar Voog ütles, et peaaegu analoogiliselt, kuigi pikema aja jooksul halvenes suhtumine Euroopa Liitu ka eelmise aasta esimese nelja kuu jooksul.

Toona võis otsida ja otsiti langusele põhjusi väljastpoolt Eestit. Põhiliselt välja toodud mõjutegur oli Euroopa Liidu boikotist Austriale tulenev negatiivne meediakära.

?Ka praegusel juhul võiks leida nn negatiivseid välistegureid, nagu suu-ja sõrataud Suurbritannias ja üksikud juhtumid mujal Euroopa Liidus,? nentis Aivar Voog. ?Kuid mõistlik oleks otsida võimalikke seoseid ka seestpoolt - Eestist endast.?

Kui võrrelda omavahel eurooptimistide toetusprotsente ja kodanike toetusreitingut valitsusele ja peaministrile viimase üheksa kuu jooksul, on näha selge omavaheline seos - kui on tõusnud valitsuse reiting, siis on suurenenud ka eurooptimistide osa ja vastupidi.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing