30. märts 2001, 00:00

Uuringufirma Emor andmetel on vaid ühel protsendil Eesti elanikel kuusissetulek pärast maksude mahaarvamist ühe pereliikme kohta üle 5000 krooni. Selle elanikkonnakihi sissetulekutest on palga osa umbes 40%. Arusaadavalt on nemad ka aktiivsemad laenuvõtjad ja investeerijad. 12% Eesti elanike netosissetulek kuus ühe pereliikme kohta on 2000-5000 krooni. Selle tulutasemega inimeste põhisissetulek tuleb palgast. Keskmise tulutasemega elanikkonnakiht teenib kuus 1000-2000 krooni ühe pereliikme kohta ning nende hulgas on enamuses noored pered maal.

Hetkeseis: Statistikaameti andmetel oli 2000.aasta IV kvartalis leibkonnaliikme kuukeskmine netosissetulek 2348 krooni, sh sissetulek palgatööst 64%. Maal oli leibkonnaliikme keskmine netosissetulek 32% vähem kui linnas. Ühe inimese 30 päeva arvestuslik elatusmiinimum oli 2000.a IV kvartalis 1263 krooni. Alla elatusmiinimumi jääva sissetulekuga pidi läbi ajama 20% leibkondadest.

Euroopa Komisjon jõustas 27.märtsil ametlikult ELi veterinaarkomitee langetatud otsuse ning kehtestas Briti lihatööstusele karantiini ja Briti loomaliha kuuenädalase ülemaailmse ekspordikeelu, kuna püsib kahtlus, et nn hullu lehma haigus on inimestele nakkav. Briti loomaliha ekspordikeeld võib suure tõenäosusega tähendada riigi kogu lihaturu krahhi ning loomade massiline tapmine tooks Suurbritannia majandusele kaasa kõrgema inflatsiooni, majanduskasvu aeglustumise.

Hetkeseis: Hullulehmatõbi on toonud Briti põllumajandusele kahju 87 mld kr. Loomaliha eksport on vähenenud 1995.a 12,8 mld kroonilt 123 mln kroonile. Lisaks on Suurbritannias ja Mandri- Euroopas puhkenud suu- ja sõrataudi laine. Euroopas hävitatakse massiliselt kariloomi. Ainuüksi Briti põllumajandusele läheb suu- ja sõrataud maksma vähemalt 19 mld krooni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:19
Otsi:

Ava täpsem otsing