Riigikogu liikmed: ELi vasasusel on muud põhjused

Inno Tähismaa 20. aprill 2001, 17:41

Täna Euroopa Liidu (EL) juhtorgani Euroopa Komisjoni laienemisvoliniku Günter Verheugeniga kohtunud riigikogu fraktsioonide liikmed ütlesid, et avalikkuse poolehoiu vähenemine ELiga liitumiseks on tingitud muudest põhjustest kui inimeste reaalsest vastuseisust, teatas riigikogu esindaja.

Fraktsioonide esindajad avaldasid arvamust, et avalikkuse poolehoiu vähenemine ELile on ajutine nähtus.

Isamaaliidu fraktsiooni liige Tunne Kelam ütles teemat kokku võttes, et suurim probleem on paljude inimeste üldine pettumus praeguse olukorraga, kusjuures see pettumus kantakse pahatihti pikemalt mõtlemata üle Euroopa Liidule. Tema arvates tuleks objektiivselt esitada nii liitumise pluss- kui miinuspooli ja kaine arvestuse alusel jõuda järeldusele, et plusse on rohkem.

Keskerakonna fraktsiooni liige Sven Mikser nentis tugevat ebakõla ühelt poolt erakondade poliitilise konsensuse ja teiselt poolt arvamusküsitluste vahel, kuid väljendas optimismi Eesti ELi liikmekssaamise suhtes ning kinnitas, et toetab isiklikult seda eesmärki.

Koonderakonna fraktsiooni liige Arvo Sirendi väljendas muret, et ühepoolne propaganda Euroopa Liidu kasuks võib tekitada uusi euroskeptikuid. Ta pidas vajalikuks esmalt muuta põhiseadust ning pakkus välja rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamise mõtte. Selline valitsus suudaks selgitada ja tõestada Euroopa Liitu astumise eeliseid, leidis Sirendi.

Verheugen nentis, et väljastpoolt vaadatuna on Eesti ajaloolist tausta arvestades siinne euroskeptitsismi levik raskesti mõistetav. Rahvalt tuleks selgelt küsida - missugune on alternatiiv? ?Ei? Euroopa Liidule ei tähenda praeguse olukorra püsimist. Eesti senised saavutused on rajatud Lääne partnerite eeldusele, et Eestist saab peatselt nende püsiv partner.

ELi laienemisvolinik visandas ka kõige tõenäolisema stsenaariumi läbirääkimiste lõpuleviimiseks Eestiga. Tema arvates võiks järgmise aasta lõpul Taani eesistumise ajal toimuv Kopenhaageni tippkohtumine otsustada Eesti ELi vastuvõtmise. Sellele järgneks ELi liikmesriikide poolne liitumislepingu ratifitseerimisprotsess ning Eestil oleksid väljavaated osaleda 2004. aasta kevadsuvel toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel.

Verheugen väitis, et liitumine pole eesmärk omaette - peab teadma, mida sellega saavutatakse. Eesti on olnud väga edukas liitumiseks ettevalmistumisel. Selle edukuse peamisi tegureid on olnud tugev poliitiline koosmeel Euroopa Liiduga ühinemise taotlemisel. Kui suudate seda koosmeelt säilitada, siis pole kahtlust, et Eesti on esimeste liitujate grupis, ütles Verheugen.

Riigikogu fraktsioone esindasid peale Kelami, Mikseri ja Sirendi Jürgen Ligi Reformierakonnast, Villu Reiljan Eestimaa Rahvaliidust ja Andres Tarand - Mõõdukad.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing