Mõisa avalik vastus Vilba küsimustele

Raimo Ülavere 24. aprill 2001, 20:02

Mõisa kiri terviktekstina:

Avalik vastus Priit Vilbale

Hea Priit,
Sinu lahkumisavaldus võetakse homsel linnavalitsuse istungil päevakorda. Omalt poolt julgen uskuda, et sinu otsus oli läbikaalutud ja õige. Mõnevõrra ootamatult lööd sa aga oma irooniliste avalike küsimustega justkui tagantkätt ukse kinni lootes, et ehk pudeneb laest vähemalt veidi krohvi. Tead ju isegi, et sa ei mängi ausat mängu. Meil oli ju 11. aprilli õhtul Isamaaliidu ja Reformierakonna kohtumine, kus ka sina viibisid ja kus pooled esitasid üksteisele kõik pretensioonid ning leppisid kokku, kuidas minna edasi. Ei sina ega keegi teine ei tõstnud küsimusi, mida nüüd meie koostöö takistusena üritad pakkuda. Lisan meeldetuletuseks siinkohal kokkuvõtte sel õhtul räägitust. (vaata lisatud protokoll)
Aga nüüd konkreetsemalt. Esimesed sinu pretensioonid on seotud Meelis Laoga. Võin vastata, et Meelis Lao ei ole kunagi osalenud Tallinna linnavalitsuse töös. Samuti ei ole mitte kellegi nn telefoniõigust. Kas sulle ei tundu, et eesti kontorikultuuris lõppesid taolised telefoniõigused juba ca 5 aasta tagasi. Küll oli Lao meie koalitsiooni ühise otsuse alusel üheks võtmeläbirääkijaks fraktsiooni Rahva Valik koalitsiooniga liitumisel, mis kokkuvõttes õnnestus hästi ja tänu millele me 2. novembri umbusaldushääletuse võitsime ning koalitsiooni säilitasime. Tänutäheks kinkis volikogu esimees Rein Voog talle isiklikult linna hõbepokaali, surus Meelise kätt ja tänas tehtu eest. Minu arvates oli see mõlemalt poolt mehetegu. Reformierakonnal pole põhjust ka nüüd Meelise kui libahundi poole vaadata. Mind on küll kasvatatud niimoodi, et tõelist sõpra maha ei jäeta. Kas teie erakonna liikmete seas valitseb isiklike suhete osas teistsugune arusaam? Töösuhted ja tutvussuhted hoidkem ikka eraldi.

Edasi küsid, et miks pressib linnapea järjekindlalt sadama ala ühele pakkujale. Natukene teise nurga alt arutasime selle küsimuse põhjalikult läbi 11. aprilli kohtumisel ja jõudsime ühisele seisukohale, et linna arengu seisukohalt, samuti investeeringute ja uute töökohtade lisandumise seisukohalt on selle seitsmendat aastat müügiprotsessis oleva maatükiga tõesti ülikiire. Olen pikemalt põhjendanud, miks linnavalitsus eelistab ka nüüd võitnud pakkumist juba 29. mai 2000 ?Postimehes?. Tuleb ka selgitada, et lõppotsust ei tee linnapea ega linnavalitsus, vaid volikogu.

Tallinna Vee erastamisprotsessi läbiviimist peetakse Eestis üheks õnnestunumaks. Sinu väide et lepingust jäi midagi välja ei ole õige. Mõned probleemid olid küll linnaeelarve ja erastamise lepinguliste kohustuste sünkroonsusega, kuid leping ise sõlmiti alles selle aasta jaanuari lõpus, kui põhieelarve oli juba kinnitatud. nii tulebki lisaeelarvega asju veidi korrigeerida.

Leian samuti, et minu süüdistamine riigihangete seaduse rikkumises on laimav. Võin kinnitada, et ma pole endale võtnud isegi allkirjaõigust rahaliste dokumentide allkirjastamisele. Muudele dokumentidele kirjutan alla ainult linnasekretäri resolutsiooni olemasolul, kelle ülesandeks ongi jälgida kõikide tehingute seaduslikkust. Linna arengukava koostamiseks eraldas linnavalitsus raha üksmeelselt, arengukava ise on leidnud tunnustust nii volinike kui linlaste seas.

Nn kiipkaardiprobleemid algasid sellest, et kogu otsustusprotsess ei olnud läbipaistev ei linnavalitsusele, konkursil osalejatele ega üldsusele. Sellepärast otsustasime nüüd linnavalitsuses ja sealhulgas sinu eestvõttel, et valikuprotsess tehakse veelkord ja nüüd juba heade tavade kohaselt läbi.

Kaarli puiestee pärnad on temaatika, kus meil tänaseni erimeelsust polnud. Mina olen kogu aeg toetanud seisukohta, et pealinna peaväljak tuleb korda teha ja anda talle tagasi ajalooline ilme. Minu arvamus ühtib tõesti meie linnaedniku seisukohaga, et puud tuleks vahetada, kuid tean et see seisukoht ei ole praegu valdav ja sellepärast olemasolevad puud jäävad.

Lilleküla staadion on objekt, mille tähtsust Eesti riigile on raske üle hinnata. Jalgpall on tänases Euroopas kultuuri- ja spordisündmus number üks. Meil on fanaatilised ettevõtjad, kes Eesti jalgpalli hea tuleviku nimel elavad. Enamgi, nii uskumatu kui see ei tundu, tuleb ka suur rahvusvaheline raha jõudsasti staadioniehitusele toeks. Ainus asi, mis puudus, oli meie linnaametnike tahe kaasa aidata dokumentide vormistamisel. Linnavalitsus otsustas siis anda asi teise abilinnapea alluvusse ja asjad hakkasidki laabuma, nii et 2. juunil võime Eesti ?Holland matshi uuel staadionil juba vaadata. Et Kadrioru staadion on remondis, ongi Lilleküla staadioni valmimine ainsaks võimaluseks, et rahvusvahelised mängud Eestis toimuda saaksid

Tervitustega
Jüri Mõis, Tallinna linnapea

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing