Muutub Tallinna raha haldamise kord

02. mai 2001, 17:08

Tallinna linnavolikogu määruse eelnõu ?Tallinna linna rahaliste vahendite haldamise kord?, mida homme volikogu arutab, muudab linna raha haldamise senisest paindlikumaks ja peab tagama raha optimaalse paigutuse.

Seni kehtib rahapaigutamisel Tallinna Linnavolikogu 10. detsembri 1998 määrus nr 38, mille järgi tehti otsus linna rahaliste vahendite tähtajalistele hoiustele paigutamiseks linnavalitsuse korraldusega.

Selleks, et varasemaga võrreldes suhteliselt suurema investeerimisvabaduse tulemusel ei võetaks linna rahaliste vahendite paigutamisel liigseid riske, on Tallinna linna rahaliste vahendite haldamise korra eesmärk reglementeerida linna rahaliste vahendite mõiste, rahaliste vahendite haldamisega seotud riskid, fikseerida vastutus, kontroll rahaliste vahendite haldamise üle, arvestuse pidamine ja aruandlus, seisab määruse seletuskirjas.

Tallinna linna rahaliste vahendite haldamise korra järgi määrab linnavalitsus linna rahaliste vahendite haldamisega tegelevate ametikohtade loetelu ning nende otsustustasemed.

Vastava määruse eelnõuna linnavalitsusele esitatavad ametikohad ning nende otsustuspädevused saavad olema järgmised: linnakassa osakonna juhataja võib sooritada kuni 50 mln kroonise ühekordse tehingu ning finantsdirektor võib sooritada kuni 200 mln kroonise ühekordse tehingu.

Üle 200 mln kroonise tehingu sooritamiseks on vajalik Tallinna linnavalitsuse nõusolek. Arvestades Tallinna linna rahaliste vahendite haldamise korras sätestatud piiranguid ja Tallinna linna eelarve mahtu, peaksid tegelikud ühekordsed tehingud jääma alla 200 mln krooni piiri. Samuti on ka kõik sellel aastal linna vabade vahenditega sooritatud ühekordsed tehingud jäänud 2 mln krooni ja 100 mln krooni vahele.

Piirangute seadmisel on lähtutud konservatiivsest investeerimisstrateegiast tagamaks linna rahaliste vahendite likviidsust ning väärtuse säilivust samal ajal võimaldades vabadelt vahenditelt teenida finantstulu. Teisisõnu tekib võimalus paindlikumalt ja kiiremini reageerida rahaturul toimuvatele muutustele ning operatiivsemalt tegeleda riskide juhtimisega.

Investeerimisportfell koosneb linna neist rahalistest vahenditest, mis jäävad üle likviidsusportfellist. See tähendab, et alati ei pruugi linnal investeerimisportfelli olla. Võib olla aastaid, millal ei ole terve aasta lõikes linnal investeerimisportfelli, kuid arvestades erandlikke aastaid nagu seda on 2001. aasta, siis suuremate rahade laekumisel linnakassasse on vajalikud reeglid nende rahade paigutamisele.

Arvestades fondide võimalusi raha paigutamisel ning raha fondist väljastamisel ning seda, et suurte osakaalude fondi sisse ja välja liikumine mõjutab fondi tootlust, on ühte fondi lubatud paigutada kuni 15% fondi puhasväärtusest.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing