Statistikaamet: hariduslik kihistumine suureneb

Raimo Ülavere 16. mai 2001, 09:09

Statistikaameti kogumiku 'Sotsiaaltrendid 2' järgi iseloomustab Eesti ühiskonda üleminekuperioodil süvenev hariduslik kihistumine.

Üha rohkem noori pürgib omandama kõrgharidust, samal ajal kasvab nende noorte hulk, kes katkestavad haridustee juba enne põhihariduse omandamist.

'Sotsiaaltrendid 2' käsitleb sotsiaal-majanduslikku keskkonda, elukvaliteeti, inimeste haridust, tervist, tulusid ja kulusid, sotsiaalset kaitset, eluaset, kuritegevust ja turvalisust üheksakümnendatel aastatel.

Kogumikus leidub mitmesugust teavet, muuhulgas niisuguseid fakte:
· Meeste ja naiste käitumine tööturul on vanuserühmiti erinev. Meeste majandusliku aktiivsuse kõrgperiood algab varem (vanuses 15?29, naistel 35?39) ja kestab kauem (vanuseni 50?54, naistel 45?49).
· Töötuse trendis oli kaks tõusulainet: 1) aastad 1991?1995 ja 2) 1998. aasta lõpp kuni 2000. aasta esimene kvartal. 1995. aastast on meeste töötuse määr kõrgem kui naistel.
· Leibkondade sissetulek jaotub ebavõrdselt. Kõrgeimate tuludega leibkondade kümnendiku ja madalaimate tuludega leibkondade kümnendiku leibkonnaliikme netosissetulek erines 1996. aastal 13 korda ja 1998. aastal 9 korda. Seejärel hakkas vahe jälle suurenema.
· Igapäevasuitsetajate arv suurenes Eestis kuni 1994. aastani ja hakkas seejärel vähenema. 1998. aastal suitsetas 42 protsenti mehi ja 20 protsenti naisi.
· Politseile jääb teatamata kaks kolmandikku kuritegudest. Kuriteos süüdistatavate enamuse moodustavad mehed. Naiste osatähtsus on suhteliselt suur majanduskuritegude puhul.
· Kuritegevuse tase oli kõrgeim Tallinnas ja madalaim Lääne-Eesti saartel. Üheksakümnendate lõpus kiiresti kasvanud narkokuritegevus on koondunud Ida-Virumaa linnadesse ja Tallinnasse.

Kogumik ilmub iga kolme aasta järel, järgmine seega aastal 2004. ,,Sotsiaaltrendid 2? on tõlgitud ka inglise keelde.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing