Hardo Pajula: majanduskliima halvenemine on tõenäolisem kui paranemine

Raimo Ülavere 16. mai 2001, 14:38

Majanduskliima halvenemine on tõenäolisem kui paranemine, ettevõtlusse investeerides väldiksin moeröögatusi, nt internetti, ja eelistaksin tarbijate esmaavajdusi rahuldavaid valdkondi, ütleb majandusanalüütik ja õppejõud Hardo Pajula.

USA keskpank kärpis eile poole protsendipunkti võrra baasintressi. Kuidas see mõjutab Eesti majandust?

Ma arvan, et lühiajalises perspektiivis see Eesti majandust otseselt ei mõjuta. Eesti majandust võiks USA majandus otseselt mõjutada vaid mõningate äärmiselt negatiivsete vapustuste korral (aktsiaturu hüppeline langus, sellega kaasnev sisenõudluse nõrgenemine ja töötuse kasv), mis mõjutaksid seega kogu maailma majanduskliimat. Sedamööda kuidas intresside alandamine sääraseid arenguid vältida (või edasi lükata) aitas, mõjutas see ka Eesti majandust.

Kuidas on Eesti majanduse olukord seotud sündmustega maailmamajanduses, sh olukorraga USAs?

Põhimõtteliselt on Eesti majandus muu maailmaga (sh USAga) ühenduses kahe kanali - kauba- ja rahaturgude - kaudu. Läbi kaubaturgude on USA majanduse mõju Eestile kaudne, avaldudes läbi Euroopa ja eelkõige Skandinaavia. Seetõttu oleks ka USA majanduse võrdlemisi suure languse mõju Eesti ettevõtjatele lühiajaliselt võrdlemisi piiratud.
Finantsturgudel toimuv võib meid mõjutada märksa vahetumalt, kasvõi näiteks homme. Kui USA majanduse tõsine tagasilöök peaks oluliselt mõjutama maailma majanduskliimat, võib üleminekuriikide (sh Eesti) finantseerimine märkimisväärselt halveneda ja intressid seega tõusta ning see võib kõik juhtuda tõepoolest väga kiiresti. Siinkohal tuleks siiski mainida, et võrreldes kolm-neli aastat varasema ajaga, oleme tänu oma rahandussüsteemi suuremale integreeritusele Skandinaavia suunas selliste ebasoodsate arengute eest tõenäoliselt paremini kaitstud.
Pikemas perspektiivis ilmneb USA majanduse mõju maailma majandusele minu arvates aga eelkõige läbi selle mõju Rahvusvahelisele Kaubandusorganisatsioonile. Kõige ebasoodsamas stsenaariumis vajutab majandusraskustes vaevlev USA kodumaise tööhõive säilitamise huvides protektsionismi piduritele, mille mõju maailma majandusele on raske ülehinnata. Arvestades seda, et Bushi administratsiooni peetakse Clintoni omast suhteliselt isolatsionistlikumaks, on säärase arengukäigu tõenäosus praegu suurem kui nii mõnedki head aastad varem.

Ka Eestis on viimasel paaril kuul ettevõtjad hakanud rääkima teatud seisakutest, st selle aasta kasvudeks prognoositakse oluliselt väiksemaid numbreid. Kas selline pessimism on põhjendatud?

Kõike eelöeldut arvestades võiks küll järeldada, et maailma majanduskliima edasine halvenemine on tõenäolisem kui selle paranemine. Et Eesti on üks osa maailmamajandusest, siis kehtib see järeldus ilmselt ka siinsete ettevõtjate suhtes.

Kui sul oleks miljon krooni vaba raha, millisesse majandussektorisse sa selle järgnevaks viieks aastaks investeeriksid?

Ma väldiksin viimaste aastate moeröögatusi, internetti ja üldse kõike väga kõrgtehnoloogilist. Ainsa erandi teeksin ma siin kaitsetööstusele, mis võib lähiaastatel tulenevalt võimalikust rahvusvahelise olukorra pingestumisest saada suuri riiklikke tellimusi. Üldiselt eelistaks ma aga majandustsüklile vähemtundlikke - so tarbijate esmavajadusi rahuldavaid - majandusharusid.


Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing