Rannahooaeg toob uued suplemiskohad

21. mai 2001, 08:14

Enam kui kolmekümne ametliku ranna kõrval ärkavad sel suvel ellu mitmed omal ajal lohakile jäetud ujumiskohad, mille taastamiseks on omavalitsused nüüd oma kasinast eelarvest leidnud raha rannavalve ja ehitusmeeste palkamiseks, kirjutab Postimees.

Lõuna-Eestis Vastseliinas asuva väikse Kirikumäe järve rajatised lagunesid viimased kümmekond aastat, enne kui praegune võim otsustas regionaalarengu programmist raha küsida ja supluskoha uuesti üles lüüa.

Vastseliina vallavanem Kadi Kaur rääkis, et kuna kohalikel elanikel muud võimalust polnudki, siis nad käisid endiselt Kirikumäel ujumas, kuigi ujumissild oli kokku kukkumas, riietuskabiine seal polnud ning keegi ei vastutanud ka suplejate ohutuse eest.

Seepärast ei kõhelnud vald regionaalarengust saadud 76 000 krooni vana ujumiskoha taastamiseks kulutamast. Selle eest ehitati vana asemele täiesti uus ujumissild, välikäimla, riietuskabiin ja järveni viiv trepp.

Eesti Vetelpäästeühingu andmetel taastatakse unustusse jäänud ujumiskohti mujalgi. Harjumaal asuv Rae vald andis juba raha vetelpäästjate palkamiseks Vaskjala paisule, sama on teinud Valgjärve vald Põlvamaal.

Vetelpäästeühingu peaspetsialisti Helgi Lutvei sõnul on omavalitsused hakanud rohkem oma ujumiskohtadele tähelepanu pöörama, kuid üheksakümnendate aastate madalseisust pole veel välja rabeleda suudetud.

Kui Eestis oli viisteist aastat tagasi 42 vetelpäästevalvega randa, siis üheksakümnendate aastate keskel polnud neist peaaegu ühtegi järel.

Lutvei märkis, et kummalisel kombel pole suudetud midagi ära teha Harjumaal Vääna-Jõesuus või Kloogal, kuhu ometigi omal ajal kulutati palju raha uhkete vetelpäästepostide ehitamiseks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing