Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Energiatehing lõhestab presidendikandidaate

21. august 2001, 12:51

USA-Eesti kõrgel tasemel sõnavahetuse tekitanud Narva elektrijaamade müügitehingust on presidendikandidaadid avaldanud täielikult lahknevaid seisukohti, kirjutab Postimees Online.

Isamaaliidu presidendikandidaat Peeter Tulviste oli nende akadeemikute seas, kes allkirjastasid juunis teadlaste avaliku kirja elektrijaamade erastamisest.

«Ärgem lubagem korrata ajaloolist viga - ärgem laskem 25. augustit 2001 kujuneda 23. augusti 1939 majanduslikuks analoogiks,» lõpeb ka Tulviste poolt allkirjastatud pöördumine.

Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis Melissa Wells ütleb tänases Eesti Päevalehes nende ridade kohta: «See ei ole teaduslik arvamus. See on selline poliitilise sisuga avaldus, mida mina, Ameerika Ühendriikide suursaadik, pean solvavaks ja häbistavaks.»

Tulviste on ise teadlaste kirjaga ühinemist põhjendanud, et Eestis pole viimase kümnendi jooksul peaaegu olnud olukordi, kus mõnd asja oleks arutatud liiga palju.

«Ei saa võtta vastu riigile olulist otsust, kui isegi enamik Eesti Teaduste Akadeemia liikmetest ei saa aru,» märkis ta. «Minu taotlus polnud mitte seisma panna seda tehingut, vaid et see oleks nii avalik ja nii läbi arutatud, et inimesed võiksid otsustada, kas see ikka on õige asi või mitte.»

Keskerakonna presidendikandidaat Peeter Kreitzberg ja Rahvaliidu kandidaat Arnold Rüütel teatasid suvel pärast teadlaste kirja tehtud ühisavalduses, et Eesti riigi tuleviku seisukohalt tuleks strateegilised objektid, sealhulgas elektrijaamad jätta ka edaspidi riigi omandusse.

«Me ei saa nõustuda sellega, et monopoolne energiaettevõte antakse erakätesse, ilma et eelnevalt ei oleks loodud nii seadusandlikke kui ka tehnilisi eeldusi kenkurentsi tekkeks energiaturul,» kirjutasid Rüütel ja Kreitzberg.

Reformierakonna presidendikandidaat Toomas Savi juunikuine hinnang oli, et akadeemikute arvamusavaldus on tõsine.

«Kreitzberg, Rüütel ja Tulviste näitasid end oma avaldustes heade rahvameestena, kuid halbade riigimeestena,» märkis Savi samas.

«Heidan ekspeaminister Tiit Vähile ette seda, et omal ajal alustati konkursita läbirääkimisi ühe investoriga. Tänane olukord on selle tulemus,» nentis Savi ja lisas: «Ükski avaldus ei muuda aga tõsiasja, et Eesti energiatööstus vajab vältimatult investeeringuid.»

Mõne aasta eest NRG-tehingu ajendil pealkirjaga «Viimased valged jõulud» artikli kirjutanud Mõõdukate presidendikandidaat Andres Tarand kinnitas läinud nädalal Postimehele, et NRG-tehingu arutamise koht oligi 1997. aastal.

Praeguses seisus on Tarandi sõnul parlamendil mõtet arutada seda, mida ja kuidas teha põlevkivi kõrval tähelepanuta jäänud, ent perspektiivika valdkonnaga - taastuvenergia kasutusega Eestis. Põlevkivielektri tootmisega seotud lepinguid aga on Riigikogus mõtet arutada vaid siis, kui neile on lisatud ka majanduslikud, juriidilised ja ökoloogilised eksperthinnangud.

«On selge, et nädalaga parlament neid ei saa,» ütles Tarand.

Ligi kaks kuud enne president Lennart Meri äsjast avaldust energiatehingu kohta on peaminister Mart Laar öelnud protestide kohta: «Meil on äärmiselt keeruline tulla vastu neile, kes alles pärast lõpuvilet palliplatsile jõuavad.»

Laari sõnul ei ole valitsusel olukorras, kus leping NRG Energyga on parafeeritud ja sellest ka maailma informeeritud, mingit põhjust ega õigupoolest ka võimalust oma seniseid seisukohti muutma asuda.

«Tegemist on Eestile soodsa lepinguga, seda nii riigi kui elektritarbija seisukohast vaadatuna,» tõrjus Laar teadlaste kriitikanooli.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing