Reede 24. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Väliskaubanduse ebastabiilsuse allikaks on ekspordi kontsentreeritus

05. september 2001, 11:31

Juulikuistes väliskaubanduse andmetes väljendub selgelt Eesti tihe seotus maailmamajandusega ekspordi allhankelise struktuuri kaudu, mis põhjustab lõviosa ekspordi-impordi kõikumistest, teatab majandusministeerium oma analüüsis tänase väliskaubanduse statistika kohta.

Väliskaubanduse käive põhikaubandussüsteemi järgi oli juulikuus 9,1 mld
krooni, mis on 1% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Käibest 42%
andis eksport ning 58% import. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga
vähenes eksport 5%, samal ajal kui import kasvas 3%, mistõttu
kaubavahetuse defitsiit suurenes 1,5 mld kroonini (juunis -1,3 mld).

Ekspordi 29%line kahanemine võrreldes juunikuuga oli põhjustatud allhangete vähenemisest poole võrra, mis omakorda on tingitud peamiselt masinate ja seadmete
väljaveo 59%lisest kahanemisest. Võrreldes eelmise aastaga on allhanked
vähenenud 37%.

Probleemid tehnoloogiasektoris ning põhjanaabrite elektroonikahiidude raskused pole jätnud Eesti allhankivat elektroonikatööstust puudutamata ning on viinud allhanked järsku langusesse. Mobiiltelefonide allhanked kahanesid 42% ning nende osade väljavedu 75% võrreldes juuniga. Allhangete vähenemisega kaasaskäiv
töötluskaupade import langes juuniga võrreldes 49% ning 63% võrreldes
eelmise aasta sama kuuga. Oma osa töötluskaupade sisseveo tsüklilisusest
on seotud Hiinast toodavate mobiiltelefonide osade suuremahuliste
partiide sisseveo perioodilisusega.

Oluliselt stabiilsemad on allhangetega mitteseotud väliskaubanduse
arengud. Kodumaise tööstuse tugevnemist ja potentsiaali näitab
otseekspordi kasv 8% võrra eelmise aasta baasilt. Samas on ka
otseekspordis võrreldes juuniga mõningane langus, mis on põhjustatud
puhkusteperioodist paljudes tööstusettevõtetes, millele viitab ka
sarnane 13%-line vähenemine eelmise aasta juulis.

Jõudsa eratarbimise kasvu toel on import siseringlusesse 21% suurem
eelmise aasta juuli tasemest, mis on peamine kaubandusdefitsiidi
puudujäägi suurenemise mõjur. Aastaga impordis siseringlusesse enim
suurenenud kaubagruppideks on transpordiseadmed, kütused ning tekstiil
ja puit, mis viitab ka tootmissisendite impordi kasvule.

Majanduse hetkeolukorda kajastab suhteliselt hästi eratarbimise jätkuv
kasv ning vaatamata allhangetest põhjustatud ekspordi-impordi
kõikumistest toetab majanduskasvu ka Eesti ettevõtete oma eksport. Samas
tuleb märkida, et ekspordi reaalkasvud on oluliselt madalamad
ekspordihinnaindeksi endiselt kõrge taseme tõttu.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing