Siim Kallas: ebakindlus on suurenenud

12. september 2001, 16:17

Järgneb intervjuu rahandusminister Siim Kallasega

Äripäeva küsimus: Milline on Teie hinnang - kas USA-l jagub reserve katastroofist tingitud süvenevast finantskriisist väljumiseks või on neil näiteks abi vaja kasvõi IMFilt?

Siim Kallase vastus: Kuna seni pole finantskriisi olnud, siis on vale rääkida ka kriisi süvenemisest. Kuid USA-l on ka kindlasti reserve.

K: Millised on hetkel viited globaalsele finantskriisile, millistel lisanduvatel tingimustel on kriis vältimatu?

V: Hetkel ei ole viiteid globaalsele finantskriisile, pigem on tegu lühiajalise ?okiga. Kriis on vältimatu, kui situatsioon areneb pikemaajalisteks relvakonfliktideks, mille tagajärjel kasvab ebakindlus.

K: Kuidas võib USA katasroof mõjutada välisinvesteeringuid Eestisse?

V: Otseinvesteeringuid ei tohiks lühiajaline ?okk oluliselt mõjutada, kuna nende puhul on tegu pikemaajaliste otsustega. Kui aktsiaturg langeb, siis vähesed portfelliinvesteeringud võivad lahkuda - kuid see on ajutine.

K: Kas näete Eesti turul ette likviidsuskriisi?

V: Ei, praegu kindlasti mitte.

K: Kas peate vajalikuks Eesti järgmise aasta eelarve ülevaatamist võimaliku globaalse finantskriisi valguses? Kui, siis millised muudatused on vajalikud?

V: Hetkel pole veel põhjust ja alust numbreid muuta, kuigi ebakindlus on suurenenud. Olukorra järsul halvenemisel on meil olemas stabiliseerimisreserv, kuid vaevalt, et seda praegu vaja oleks. Eesti avaliku sektori laenukoormus on väga väike, mistõttu oleme kriiside suhtes vähem haavatavad kui need, kelle laenukoormus on suur.

K: Teie nägemus Eesti majandusest on pessimistlikum, kui suuremal osal ettevõtjatest - milliseks on Teie nägemus tulevasest majanduskasvust ja muudest makromajanduslikest näitajatest muutunud USA katastroofi taustal?

V: Eesti jaoks on USAs toimuv loomulikult halb uudis, meie kasvu taastumise väljavaated halvenevad. USA majanduskasvu taastumine lükkub tõenäoliselt kvartal kuni paar edasi. See mõjutab maailmamajandust ning ka Eestit. Eesti peamiste kaubanduspartnerite ekspordis on USA osakaal 7-10%, seega nende majandusi mõjutab USA majanduslangus üsna tõenäoliselt.

K: Millised muudatused on katastroofist tingituna vajalikud Eestis?

V: Terrorism varustab ennast enamasti läbi organiseeritud kuritegevuse. Vajalik on finantssüsteemi ja riigi rahanduse läbipaistvuse suurendamine - võimalikult raskeks teha organiseeritud kuritegevuse rahalised operatsioonid. Ühendatud finantsjärelevalve ja maksupolitsei tõhus tegutsemine on selles kontekstis väga tähtis.

K: Kui USA valitsus peaks vastama jõule jõuga, st tekib mõne Lähis-Ida riigiga sõda või äge relvakonflikt, siis milliseid muudatusi see maailmamajanduses kaasa toob?

V: Ajalugu näitab, et USA vasturünnak toob endaga kaasa dollari tõusu (Lahesõda), samuti on vastavale uudisele järgnenud väärtpaberibörside taastumine (nt Pearl Harbori puhul). Tõuseksid naftahinnad.

K: Kas peate sõda üldse tõenäoliseks?

V: Isiklikult olen toimunust vapustatud, kuid nii kiiresti on adekvaatseid hinnanguid anda raske. Pikaajalisem prognoos vajab paraku settimist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing