Ärimehed piiravad TV 1 vabaneda võivat sagedust

12. oktoober 2001, 08:10

Sellal kui TV 1 raskused meelitavad kultuuriministeeriumisse maad kuulama uue telejaama rajamisest huvitatud ärimehi, kaalub ministeerium, kas üldse kuulutada tulevikus konkurssi kolmandale teleringhäälinguloale, kirjutab Postimees.

Kultuuriministeeriumi meedia ja autoriõiguse osakonna juhataja Peeter Sookruusi kinnitusel on kultuuriministeeriumis käinud ärimehi, kes tunnevad huvi TV 1 kadumisega tekkida võiva vabade telesageduste kasutuselevõtu vastu. ?Informatsiooni on küsitud korduvalt. Huvi on olnud üllatavalt elav.? Huviliste ring ei kuulu praegu Sookruusi kinnitusel avalikustamisele.

1999. aasta algul soovisid Jonnipunnide nime all tegutsenud Viktor Siilats, Hans H. Luik ning Rein Lang asutada telekanali 5+, ent kaotasid loakonkursil juba varem turul tegutsenud Kanal 2-le ja TV 3-le.

Siilats ütles eile, et kultuuriministeerium peaks võimalikule vabanevale ringhäälingusagedusele kindlasti konkursi korraldama. ?TV 1 sageduste vastu pole me eriti suurt huvi tundud, sest ega need head sagedused ei ole. Näiteks Tallinna saatja sagedus nõuab üsna erilisi antenne ning saadete vastuvõtt on mõneti raskendatud,? lausus ta.

TV 1 ringhäälinguloa kehtivus lõpeb tuleva aasta jaanuaris. Jonnipunnid pole Siilatsi sõnul hetkel teleturule minekut arutanud. ?Aga see on huvitav teema, mille üle järele mõelda.?

Kultuuriministeerium hoiatas teisipäeval, et kui TV 1 ei taasta programmi edastamist täies mahus 19. oktoobriks, peatab ministeerium ringhäälingulubade kehtivuse 14. päevaks või siis tunnistab need üldse kehtetuks.

Juhul kui TV 1 jääb ringhäälinguloast ilma, kaalub ministeerium Sookruusi kinnitusel konkursi korraldamise mõttekust vabanevatele sagedustele.

?Televaatajal on praegu unikaalne võimalus valida nelja eestikeelse kanali vahel,? rääkis ta. ?Teisalt tulevad mängu majanduslikud argumendid - üks kanal tuleb vist enam-vähem ots otsaga kokku ja ülejäänutel on majanduslikke probleeme,» rääkis ta. Näiteks Soomes on kaks üleriigilist eratelekanalit.

Sookruusi sõnul ei ole kellegi eesmärk teha võimalikult palju küsitava kvaliteediga tele- või raadioprogramme. ?2003. aastaks peab üle poole teleprogrammide saateajast olema Euroopa päritolu teoste päralt. See nõuab suuri kulutusi ja kvaliteetsemat programmi - enam pole võimalik sisse osta lihtsalt odavaid seriaale,? lausus ta.


Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing