Eesti transpordifirmasid ootab ELis vedude piirang

12. november 2001, 08:29

Saksamaa ja Austria nõudel soovib Euroopa Liit uutele liitujatele piiranguid transpordifirmade teenuste osutamisel, Eestit võib oodata kuni viieaastane osaline kaubaveokeeld, kirjutab Eesti Päevaleht.

Euroopa Komisjonis heaks kiidetud esialgses ühispositsioonis nõutakse kandidaatide enamuselt nõustumist nelja- või viieaastaste üleminekuperioodidega, enne kui kandidaatriikide firmadele laieneb õigus osutada maanteid pidi kulgevaid veoteenuseid tänaste liikmesriikide siseturgudel.

Seega puudub vastavalt individuaalse üleminekuperioodi pikkusele kandidaatriikide maanteeveokitel teatava aja vältel õigus vedada kaupu näiteks Helsingist Kuopiosse või Münchenist Berliini.

Üleminekuperiood ei laiene riigipiire ületavatele maanteevedudele. Teiste sõnadega on kandidaatriikide maanteetransportijail kohe pärast laienemist õigus osutada teenuseid marsruutidel, mis ületavad ühendusesiseseid riigipiire, näiteks Münchenist Pariisi.

Vajadust üleminekuperioodide järele siseriiklike maanteevedude osas argumenteerib Euroopa Komisjon asjaoluga, et teenuse osutamine maksab Ida- ja Kesk-Euroopa riikidele märgatavalt vähem kui praeguste liikmesriikide firmadele. Kuluerinevused võivad kohesel piiride avamisel kaasa tuua ohtlikke häireid liikmesriikide enda maanteetransporditurul ning seetõttu on erinevuste tasandamiseks vaja aega.

Kandidaatriigid on üleminekuperiooditi jaotatud kolme gruppi. Esimesse kuuluvad need riigid, kellele üleminekuperioodi kehtestada ei kavatse. Siia kuuluvad geograafiliselt kauged ja seega probleemivabad Malta ja Küpros, ning Sloveenia, kus maanteetransportijate tegutsemiskulud on juba praegu kõrged.

Teise gruppi kuuluvad Eesti, T?ehhi, Leedu ja Slovakkia, kes eritingimusi pole nõudnud või on seda teinud piiratud ulatuses. Eesti soovis algselt üleminekuperioodi raskeveokite maksustamise ühtlustamisel ELi tasemega, kuid loobus sellest.

Vähenõudlikke kandidaate premeerib komisjon neljaaastase üleminekuperioodiga maanteekaubavedudele, seda siiski üheaastase pikendamisvõimalusega. Kolmanda grupi moodustavad kandidaadid, nagu Ungari, Poola ja Läti, kes ise nõudsid mitut eritingimust. Nendelt nõuab komisjon viieaastast üleminekuperioodi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing