Toivo Jürgenson: Tallinna Sadam jääb riigile

13. november 2001, 18:21

Teede- ja sideminister Toivo Jürgensoni avaldus

Tallinna linnapea Tõnis Palts on ajakirjanduses (EPL, 13.11.2001) esitanud ettepaneku anda Tallinna linnale 50% AS Tallinna Sadam aktsiatest. Linnapea sihib poolt ettevõtte kasumist ja viitab, et 50% Tallinna Sadama dividendidest aitaksid vähendada pealinna laenukoormust. Ja pool aktsiapakist ei olevat veel sugugi palju küsitud. Arvestades Paltsi ametikohta on tema pürgimused muidugi mõistetavad. Mis mind hämmastab on argumentatsioon, mida linnapea kasutab.

Kas paljud suured magistraalid Tallinna linnas, mis on ehitatud ja remonditud linna rahadega, tõepoolest teenindavad sadamat? Ei. Kaubad liiguvad põhiliselt läbi Muuga sadama ja veoautod, mis Muuga sadamasse sõidavad või sealt lahkuvad, kasutavad liikluseks ümber pealinna kulgevat ringteed. Reisisadam asub aga otse südalinnas ja varustab Tallinna turistidega.

Kas linn tõesti investeerib sadama edukusse? Ei. Investeeringud teeb ikka sadam ise ja linna raha siin küll mängus ei ole. Mõnede, tõepoolest nii linna kui sadamat puudutavate, projektide finantseerimiseks on ka praegu olemas Tallinna Sadama ja linna vaheline koostööleping. See toimib.

Kas linn on kinkinud Tallinna Sadamale miljardite väärtuses maad? Ei. Vastupidi, Tallinna Sadam on üle 15 hektari väga kallist maad linnale andnud. Linn on osa neist maatükkidest hiljem suure kasuga edasi müünud.

Kogu Paltsi artiklist jääb mulje nagu oleks riik linnale midagi võlgu, kuna riigi omanduses asuv sadam Tallinnas tegutseb. Teen linnapeale ettepaneku järele mõelda, kas Tallinna sadamast siis linnale kasu ei olegi. Sadama kaudu tuleb Tallinnasse 3 miljonit turisti aastas, kes toidavad pealinna ettevõtlust - hotelle, kauplusi, restorane jne. Need turistid jätavad siia miljardeid kroone.

Tallinna Sadam on ka suur tööandja, kus töötavad otseselt või kaudselt sadama tegevusega seotud ettevõtetes paljud tallinlased. Suuremahuline kaubavedu läbi ASi Tallinna Sadam on üks Tallinna ettevõtluse mootoreid. Minu arvates ei ole riik küll Tallinnale midagi võlgu, et peaks dividendide näol veel peale maksma.

Kindlasti ei saa ma nõustuda Paltsi ettepanekuga sadam munitsipaliseerida. Sadam jääb riigile. ASi Tallinna Sadam tuleviku kohta on tehtud palju uuringuid ja ükski analüüs ei näita, et ettevõtte osaline või täielik munitsipaliseerimine oleks majanduslikult kasulik. Vastupidi, kõik arengukavad viitavad just sellele, et kõige targem ning majanduslikult efektiivseim on jätkata senise omandivormiga, kus Tallinna Sadam kuulub 100protsendiliselt riigile. Nii on ettevõttel üks tugev peremees, riigi kohta harvanähtavalt hea peremees. Meil on ka näide lähinaabrusest - Ventspilsi sadam. See kuulub pooleldi linnale ja pooleldi riigile. Kui palju on Ventspilsi linnaelanikud sellest kasu saanud?

Omavalitsustele kuuluvaid sadamaid on maailmas palju. See on väga levinud omandivorm sadamarajatiste haldamiseks. Ka Tallinnal võiks olla oma sadam, aga see ei pea olema üks ASile Tallinna Sadam kuuluvatest. Tallinna merepiiril on küllalt ruumi ja sadamaid, mis ei kuulu riigiettevõtte koosseisu ning milliseid võiks munitsipaliseerida. Siis oleks ka Tallinna linnal otsene väljapääs merele ja linn võiks seda sadamat arendada, nii kuidas paremaks peab. Tallinn oli, on ja jääb sadamalinnaks.

Lõpetuseks tahan ma Tõnis Paltsi ka toetada. See, kuidas Palts raha kasutada soovib on mulle mõistetav - teedeehitus, turismi arendamine jne. Toetan linnapea kava finantseerida suuri projekte laenude ja ISPA abil. Suurte investeeringute tegemiseks nagu teedeehitus või koolide remont tuleb tõepoolest laenu võtta. Teed ja koolid tuleb korda teha. On selge, et laenuplaan peab olema läbi mõeldud, laenu suurus linnale ja riigile jõukohane ja maksukoormuse tõus tulevikus välistatud. Kuid põhimõte on õige. Samasugust lähenemist kasutab ka riik maanteede remontimisel. Kui endal raha ei ole, tuleb võtta laenu ja hakata inimese moodi elama. Mida paremaks saab Eesti, sh Tallinna, infrastruktuur, seda edukamaks muutub meie majandus ja seda kergem saab meil olema laenu hiljem tagasi maksta.

Minu ettepanek on kokku leppida, et riik ja Tallinna linn on sõbrad, kes ei ole üksteisele võlgu, vaid ajavad ühte ja sama asja. Riik ei vastandu Tallinnale ja vastupidi. Riigil on raha vaja ja Tallinnal on ka vaja. Riigil on omad ettevõtted ja Tallinnal on omad, riigil on laenud ja Tallinnal on laenud. Kui vähegi võimalik, siis aitame üksteist ja kaikaid kodaratesse ei loobi.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing