WSJ: Bürokraadid aitasid bin Ladenit

26. november 2001, 12:28

Aasta enne 11.septembri terrorirünnakut võisid CIA töötajad üksikasjalikult jälgida Afganistani territooriumil liikuvaid rühmituse al-Qaida võitlejaid eesotsas Osama bin Ladeniga videokaamera abil, mis oli luurelennuki pardal, kirjutab Wall Street Journal.

Sellega eriteenistuse võimalused paraku piirdusid: lennukitel ei ole mingit relvastust.

Nagu selgus, teadis USA valitsus bin Ladenist palju rohkem, kui siiani arvatud, kuid ei jõutudki otsusele, mida teha luureandmetega. Langleys asuvas globaalsete operatsioonide keskusest võis vaadata videokaadreid, mida saatis piloodita luurelennuk Predator ning CIA töötajad võisid korduvalt jälgida, kuidas pikakasvuline turbanis mees, ümbritsetuna ihukaitsjatest, liigub mööda afgaani võitlejate ettevalmistuslaagreid. Enamus vaatlejatest tundis temas ära 'terrorist number ühe'.

USA administratsiooni esindajate sõnul otsustati Afganistani kohale saata piloodita luurelennukid 2000.a. algul, pärast seda, kui uusaastaööl õnnestus ära hoida seeria terroriakte (näiteks plahvatus Los Angelese lennujaamas).

Lennukeid hoiti algul väikeses angaaris Usbekistanis, hiljem viidi ühte naaberriiki. Predator, mille pardalt on võimalik filmida kõrge kvaliteediga kaadreid 8 km kõrguselt, andis CIAle esmakordselt võimaluse heita pilk al-Qaida laagritesse.

Luurajad said jälgida võitlejate liikumisi: hästi oli näha, kuidas need sõidavad ühest kohast teise, valmistavad toitu, õpivad tulistama ja pomme lõhkama, katsetavad kitsede ja muulade peal nende valmistatud keemiarelva. Kuid operatiivselt ei saanud luuretalitused reageerida: lennukitel polnud relvastust. Lisaks puudus algoritm taoliste olukordade puhuks, ja selle aja jooksul, kui lennukid tiirutasid Afganistani kohal, seda välja ei töötatud.

2000.a. oktoobris sai üks lennukitest Usbekistanis baasi maabudes tõsiselt vigastada. Luureorganite vahel puhkes vaidlus: kes kannab materiaalset vastutust, kui 2,5 mln dollarit maksev masin rivist välja läheb? Lennukid olid ajutiselt CIA käsutuses, kuid kuulusid ametlikult USA õhujõududele, kes ei avaldanud soovi kahju kinni maksta.
Sügise saabumisega kasvas oht kaotada tehnika halva ilma tõttu regioonis ja oktoobris otsustati katkestada lennud ning 2001.a. kevadel toodi piloodita luurelennukid tagasi USAsse. CIA tegi ettepaneku varustada nad rakettidega Hellfire ja saata Afganistani tagasi, kuid Bushi administratsioonil olid kahtlused: nad ei olnud veel taastunud haavadest, mille tekitas skandaal USA luurelennuki kokkupõrkest Hiina hävitajaga. Samuti oli kõigil meeles juhuslik mürsutabamus Hiina saatkonda Belgradis. USA kartis uut skandaali, kui bin Ladeni asemel kannatanuks rahulikud elanikud Afganistanis. Riigiaparaadi sisesed debatid kestsid kuni 11.septembrini - päevani, mis kõrvaldas kõik ametnike kahtlused.

<#Vedomosti=http://www.vedomosti.ru/stories/2001/11/26-28-03.html>

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing