ELiga ühinemisele eelnev kuu tõi kaasa kaubavahetuse rekordpuudujäägi

07. juuni 2004, 12:40

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel ei osanud ka analüütikud ennustada kaubandusbilansi nii suurt negatiivsust aprillis.

Aprillis toimusid väliskaubanduses oodatud arengud, siiski ei osanud analüütikud ennustada kaubandusbilansi negatiivsuse suurenemist sellisele tasemele. Euroopa Liiduga ühinemise eelõhtul tõusis kaubavahetuse defitsiit 5,4 miljardi kroonini, mis oli üle kahe korra suurem kui eelmisel kuul. Selline muutus on siiski ajutine ja juba järgnevatel kuudel võib loota kaubavahetuse arengu pöördumist normaalsele trendile.

Import kasvas eelmise aasta aprilliga võrreldes peaaegu poole võrra. Tööstus- ja kaubandusettevõtete kartused hindade tõusu ees peale Euroopa Liiduga ühinemist, tingituna kolmandatest riikidest impordile kehtima hakkavatest tollitariifidest ja kvantitatiivsetest piirangutest, pani neid oluliselt suurendama oma laovarusid. Samuti kadusid 1. maist eksportsubsiidiumid mitmetele ELi liikmesriikidest sissetoodavatele kaupadele, mistõttu oli oodata ka nende kaupade hinnatõusu.

Samal ajal aeglustus ekspordi kasvutempo ja ulatus vaid 7%ni. Selle üheks põhjuseks oli allhankeekspordi kahanemine märtsiga võrreldes kolmandiku võrra, mis näitab allhangete ebastabiilsuse jätkumist. Allhankeeksport vähenes oluliselt nii metalli- kui elektroonikatööstuses. Ekspordi kasvu aeglustumist mõjutas ka vabatsoonide kaudu ekspordi seiskumine, sest jäädi ootama topelttollide kadumist Venemaaga kaubavahetuses. Märtsis moodustas eksport läbi vabatsoonide koguekspordist 6%, aprillis vaid 0,1%. Ilma vabatsoonide käibeta suurenes omatoodete eksport aprillis aastases võrdluses 17%, mis oli samal tasemel normaalekspordi kasvuga selle aasta varasematel kuudel.

Import siseringlusse suurenes nii eelmise aasta aprilliga kui märtsiga võrreldes üle kahe korra kütuste osas, sest 1. maist hakkasid mootorikütustele kehtima kõrgemad aktsiisimaksud. Sõiduautode import oli samuti kahekordse kasvuga, kuna kolmandatest riikidest pärit autodele kehtivad ELs importtollid, mistõttu on oodata nende hindade tõusu. Tarbekaupade sissevedu kasvas aastaga 1,6%, materjalide ja tooraine import aga kolmandiku võrra. Kõrged kasvud olid toidukaupade ja metallide sisseveol, aga ka paljude teiste kaubarühmade import suurenes aastaga umbes poole võrra. Hiina päritoluga tekstiilitooteid toodi sisse kolm korda rohkem kui aasta tagasi, sest neile hakkavad kehtima kvantitatiivsed piirangud, mis küll järgmisest aastast kaovad. Kiirenes ka investeerimisaktiivsus, mida oli näha kapitalikaupade ligi kolmandiku võrra suuremast impordist kui eelmise aasta aprillis, see tulenes masinate ja seadmete sisseveo järsust kasvust.

Mais võib loota ekspordi kasvu kiirenemist, veel mitte küll sellisele tasemele kui kahel eelmisel kuul. Ka Eesti Konjunktuuriinstituudi maikuu tööstusbaromeeter osutab nende ettevõtete arvu suurenemisele, kes näitavad eksporttellimuste kasvu. Impordi kasv peaks aeglustuma oluliselt, tulenedes aprillis sissetoodud suurtest laovarudest. Seega on oodata kaubavahetuse puudujäägi alanemist tavapärasele tasemele.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    10. November 2009, 00:00
    Otsi:

    Ava täpsem otsing