Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

PM: Välisteenistusel pole jõudu uute saatkondade avamiseks

09. juuni 2004, 08:14

NATO ja Eli uksest sisse astunud Eesti välispoliitika peaprobleem on turvamata saatkonnad ja ülekoormatud diplomaadid ? nii selgus eilsel arutelul Riigikogus.

«Suursaadik või ka ajutine asjur peab olema suursaadik, välismajandusdiplomaat, täitma konsulaarteenuseid ning tagatipuks täitma ka raamatupidaja ülesandeid,» kirjeldas välisminister Kristiina Ojuland väikeste saatkondade olukorda eile Riigikogule, kes arutas Eesti välispoliitikat 72 päeva pärast liitumist NATO ja 39 päeva pärast ühinemist ELiga kirjutab Postimees.
Ligi pooled Eesti saatkondadest ? 13 ? on sellised, kus töötab üks või kaks diplomaati.

«Kui me ei taha, et Peterburis on meie konsulaadi ukse taga 800 inimest päevas järjekorras või Moskvas 200 inimest, siis peame panema sinna tööle lisadiplomaate,» pöördus Ojuland parlamendisaali poole.

Ojulandi alluvad on külmutanud ideed avada saatkonnad Lähis-Idas ja Indias. Parlamendi väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni (Res Publica) sõnul oleksid need ? lisaks saatkond Gruusias ? vajalikud, kui Eesti tahab aktiivselt osaleda ELi ühispoliitika kujundamisel.

Ent paljud olemasolevad saatkonnad on NATO ja euroliidu nõuete kiuste ebaturvalised. «Pariisi suursaadiku kabinetti võib astuda otse tänavalt,» tõi Mihkelson näite.

Saatkondade valve- ja sidesüsteemide turvaliseks ehitamine maksaks 90 miljonit krooni. Välisministeerium küsis oma 449-miljonilisele aastaeelarvele järgmiseks aastaks 110 miljonit lisa, kuid sai rahandusministeeriumilt kümme miljonit, mis kulub inflatsiooni tasandamiseks.

Ebaturvalised sidesüsteemid seavad küsimärgi alla, kas kõik saatkonnad saavad välisministeeriumiga vahetada kogu infot või tuleb neil paluda teiste NATO ja Euroopa Liidu riikide välisesinduste abi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing