Riigikogu kiitis heaks 2004. aasta lisaeelarve

10. november 2004, 17:20

Rahandusminister Taavi Veskimägi hinnangul avab 2004 lisaeelarve vastuvõtmine tee Eesti haridustaseme tõusule.

Riigikogu kiitis täna heaks 2004 aasta lisaeelarve, mille tulude maht on 838,26 miljonit krooni ning kulude maht 1,033 miljardit krooni. Lisaeelarve keskendub investeeringutele ja omavalitsustele.

'Mul on hea meel, et juba kevadel eelarvestrateegia koostamisel saavutatud konsensus eelarvesoovide ja -võimaluste vahel on jäänud püsima ka Riigikogus. Mul on hea meel, et Riigikogu otsustas teha julge otsuse ja anda omavalitsuste käsutusse täiendava hoova oma koolimajade kordategemiseks. See samm koos 2005. aastal omavalitsustele pearaha sees antava kapitalikomponendiga loob paljudele omavalitsustele võimaluse asuda iseseisvalt ja ilma keskvalitsuse sekkumiseta oma investeeringuid planeerima, ' ütles rahandusminister Taavi Veskimägi. 'Loodan, et samasugune konstruktiivsus ja mõistlikkus säilib Riigikogus ka 2005. aasta eelarve menetluses ning juba paari nädala pärast saavad kõik eelarve osapooled kindluse tuleva aasta suhtes.'

Kommenteerides opositsiooni kriitikat väljendas rahandusminister kahetsust, et opositsioon ei ole kriitikas täpne. 'Eesti ei ole mingil juhul loobunud konservatiivsest eelarvepoliitikast ega tee seda minu ministriksoleku ajal kindlasti. Jätkuva rahvusvahelise tunnustuse kõrval kinnitab meie eelarvepoliitika konservatiivse suuna jätkumist kasvav stabiliseerimisresev, ennetav tegutsemine pensionikassa defitsiidi lahendamisel ning suur investeeringute maht. Ainuüksi selle aasta kümne kuuga oleme stabiliseerimisreservi kasvatanud 429 miljoni krooni võrra. Koolivõrgu investeeringute võrdsustamist jooksva kulutamisega pean ma lihtsalt avalikkuse eksitamiseks,' ütles Veskimägi.

Täiendavad kulud on 2004. aasta lisaeelarves planeeritud eelkõige investeeringuteks haridusse (haridus- ja kultuuriobjektidesse), keskkonda (Keskkonnainvesteeringute Keskuse investeeringud ja laev EVA 316), välissuhtlusse (Prantsusmaa, Venemaa ja Ukraina saatkonnad), riigikaitsesse ja piirivalvesse (mereseireradarid), teehoidu ja sotsiaalhoolekandesse (hooldekodud). Täiendavalt saavad 50 miljonit krooni kohalikud omavalitsused, millega valitsus tagab omavalitsustele tulubaasi prognoosikohase kasvu.

20 miljonit krooni suundub lisaeelarvest Maaelu Edendamise Sihtasutusele kevadiste ikalduskahjude kompenseerimise katteks. Investeeringute seas on ka 70,5 miljonit krooni, millega riik omandab osaluse Lilleküla staadionikompleksis.

Pensionikassa tulevase defitsiidi katteks suundub reservi üle 500 miljoni krooni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing