Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Justiitsministeerium süüdistab politseid seaduserikkumises

11. jaanuar 2006, 09:04

Justiitsministeerium hinnangul rikub politseiamet otseselt seadust ja õigusriigi põhimõtteid, kirjutas etv24.ee.

Süüdistuse aluseks on asjaolu, et politseiamet riputab avalikuks häbistamiseks oma veebilehele purjus sõidukijuhtimise eest karistatud inimeste nimed. Nimelt avaldab politseiamet avaldab juba aastaid oma veebilehel nimekirju isikutest, kelle puhul on viimase viie päeva jooksul jõustunud karistus mootorsõiduki purjuspäi juhtimise eest.

Politseiameti endine korrakaitseosakonna politseidirektor ja praegune politsei peadirektor Raivo Aeg põhjendas 2003. aastal nimekirjade avaldamist lisaks seaduses ettenähtud karistusele sellega, et see 'võib mõjutada potentsiaalset roolijoodikut mitte rooli istuma'.

Justiitsministeerium teatas sel nädalal vastuseks etv24 arupärimisele, et nende andmete avaldamist võib käsitleda lisakaristusena, mida seadusega ei ole ette nähtud ? nimelt avaliku häbistamisena.

'Karistuste liigid ja määrad on kehtestatud karistusseadustikus, kuid avalik häbistamine nende hulka ei kuulu. Veelgi enam, karistusregistri seadus seab sedalaadi andmete kättesaadavusele otsesed piirangud,' ütles etv24-le justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristi Künnapas.

Põhiseaduse paragrahv 3 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.

'Seega on joobes juhtide andmete avaldamine sellisel kujul seadusevastane,' kõlab ministeeriumi seisukoht. 'Õigusriigis ei tohi politsei teha ennetustööd lubamatute vahenditega ega kohaldada karistust või karistusliku iseloomuga meedet, kui selleks puudub seaduslik alus. Joobes juhtide andmete avalikustamine selle praeguses vormis tuleb lõpetada.'

Politsei veebilehel avaldatud nimekirjadest kaovad karistatute nimed viie päeva möödumisel neile tehtud otsuse jõustumisest, kuna siis kukub tähtaeg andmete edastamiseks mitteavalikku karistusregistrisse.

Justiitsministeerium näeb ka siin seaduserikkumist, kuna politsei viivitab sihilikult andmete karistusregistrisse edastamisega.

'Kui politseiamet viivitab sihilikult andmete edastamisega, et kasutada neid eesmärgil, mida pole karistusregistri seaduses ette nähtud, siis on see igal juhul - ükskõik, mitu päeva selleks kulub - otseses vastuolus seaduse mõtte ja eesmärgiga ? tagada nende andmete eesmärgipärane töötlemine,' ütles Kristi Künnapas.

Kuna avaliku teabe seadus ei kohusta politseiametit avalikustama väärteomenetluse otsuseid ning karistusregistri seadus keelab karistusregistrisse kantud andmete avalikustamise, ei tohi politseiamet ministeeriumi hinnangul kuritarvitada õigust sisestada otsused karistusregistrisse viie tööpäeva jooksul.

Seadus annab politseiametile andmete edastamiseks maksimaalse tähtaja, kuid ei keela seda varem teha. Andmete töötlemisel tuleb järgida karistusregistri seaduses sätestatud tingimusi alates hetkest, mil jõustub otsus karistuse määramise või mõistmise kohta väärteoasjas.

'See tähendab, et kõnealuseid andmeid ei ole lubatud avaldada piiramata isikute ringile ja piiramata tingimustel ? tegu ei ole avalike andmetega,' teatas justiitsministeerium.

Julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talituse juhtivkonstaabel Raul Sihver ütles novembris Eesti Päevalehele, et kuigi 'meie karistused on ülejäänud Euroopaga võrreldes karmid, roolijoodikute arv ei kahane.'

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing