Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

BRS avaldus vastuseks valitsuse plaanile erastamisleping lõpetada

21. aprill 2006, 15:37

Baltic Rail Services OÜ (BRS) tegi avalduse vastuseks Eesti Vabariigi valitsuse otsusele ühepoolselt lõpetada raudtee erastamisleping:

BRS jälgib murega Vabariigi Valitsuse kavatsust erastamislepingu ühepoolseks lõpetamiseks. Me usume, et äärmiselt negatiivselt reageerivad sellele sammule ka rahvusvahelised finants- ja investeerimisringkonnad. Eesti on seni hinnanud end kui riiki, kes austab eraomandit, järgib seadusi, peab kinni sõlmitud kokkulepetest ja protseduurireeglitest ning hindab turumajanduse ja vaba ettevõtluse väärtusi, nii nagu see on tavaks lääne ühiskonnas. Kahjuks ei järgi valitsuse praegune avaldus ühtegi nendest põhimõtetest.

Eesti Vabariigi, BRS-i ja ER-i vahel sõlmitud lepingud sätestavad sõnaselgelt, et ainsaks võimaluseks tekkinud vaidluste lahendamiseks on Stockholmi Kaubanduskoja arbitraažikohus. BRS ja ER ei saa nõustuda sõlmitud kokkulepete ühepoolse ülesütlemisega ja kavatsevad sundida Eesti riiki vastutama tema vastutustundetutest ja seadusevastastest tegudest tingitud investeeringutele tekitatud kahjude ja muude kahjude eest.

Võimul olev valitsus on korduvalt väljendanud oma vastumeelsust 2001. aastal läbiviidud ER erastamise suhtes ja kavatsust ER taasriigistada. Praeguseks on selge, et valitsus ei kavatse kinni pidada eelmiste valitsuste sõlmitud kokkulepetest. BRS käsitleb valitsuse kavatsust taganeda vabal tahtel sõlmitud kokkulepetest kui ilmselget katset vähendada BRS-i poolt tehtud investeeringu väärtust, jätta BRS ilma aktsionäridele ettenähtud õigustest ja juhtida avalikkuse tähelepanu eemale valitsuse pidevatest rünnakutest ER-i ja BRS-i vastu, kes on kõigest hoolimata suutnud jätkata Eesti Raudtee edukat juhtimist.

BRS-i ja ER-i nõukogu liige Edward Burkhardt sõnas, et “Erastamisega on saavutatud kõik valitsuse poolt erastamisel seatud eesmärgid. Ettevõtte omanikud on suutnud parandada klienditeeninduse taset, oluliselt on paranenud Eesti Raudtee ohutusnäitajad. Pidevalt on langenud kaubaveotariifid ja seeläbi on tagatud Eesti sadamate konkurentsivõime. Ettevõte on teinud suuremahulisi investeeringuid infrastruktuuri, raudteeveeremisse ja muudesse varadesse ning parandanud oluliselt raudtee infrastruktuuri üldist seisukorda. Mis aga veelgi olulisem – välja on õnnestunud juurida raudtee riigile kuulumise perioodil laialt levinud ettevõttesisene korruptsioon. Ettevõtte praegune juhtkond ei ole saanud sentigi toetust Eesti maksumaksjate rahakotist ja on selle asemel pidanud kannatama pidevaid valitsusepoolseid rünnakuid. Öelda, et erastamine on mingiski osas ebaõnnestunud, on ilmselge vale.”

“Eile õhtul sai Eesti endale omaenda Jukose,” lisas Burkhardt. “Igal juhul võib tõmmata selgeid paralleele Eesti valitsuse käitumise ja Venemaa käitumise vahel Jukose aktsionäride suhtes. Paraku käitub meie puhul nii riik, kes on lahti öelnud oma nõukogulikust minevikust. Loomulikult ei usu me, et sellised sammud Euroopa Liidu liikmesriigi puhul läbi lähevad, kuid valitsuse paanilised ja tsiviliseerimatud kavatsused on ilmselged – leida populistlikke argumente ja õhutada vaenu erainvestorite vastu eesmärgiga varjata omaenda vigu,” märkis ta.

“BRS ja ER on algatanud arbitraažimenetluse, kuna praegusele seadusevastasele ja diskrimineerivale olukorrale ning muudele kehtivate kokkulepete rikkumistele lahenduse leidmine on nende seaduslik ja lepingujärgne õigus. On selge, et võimul olev valitsus on jõudnud järeldusele, et nende võimalused ennast arbitraažis kaitsta on piiratud, ta on kaotanud oma tasakaalu ja otsustanud väljuda lepingutega ettenähtud vaidluste lahendamise protseduuride raamidest. On eriti üllatav näha, et valitsus üritab BRS-i karistada Euroopa Liidu õigusaktide järgimise eest kuldaktsia küsimuses.”

“Meile on paraku teada, et Vene päritolu erihuvide poolt avaldatav poliitiline surve on keskendunud sellele, et võimaldada Venemaa ettevõtete poolt kontrollitavatele kaubaveooperaatoritele alla omahinna juurdepääsu Eesti Raudtee infrastruktuurile. Majandus- ja kommunikatsiooniminister on kehtestanud sellised infrastruktuuri kasutustasud, mis subsideerivad kõnealuseid kaubaveooperaatoreid ja teisi transiiditurul tegutsevaid ettevõtteid igal aastal enam kui 50 miljoni USA dollari ulatuses. On selge, et kavandatav BRS-i müük mõjukatele ja heade sidemetega ostjatele, kellest vähemalt üks konkureerib otseselt ka Severstaltransiga, on motiveerinud valitsust mis tahes sellelaadset aktsiamüüki takistama. Eesti valitsuse sekkumine aktsiate müügi protsessi rikub Euroopa Liidus kehtivat kapitali vaba liikumise nõuet ja BRS-i konstitutsioonilist õigust müüa oma osalus vabalt valitud ostjale parima võimaliku hinna eest. Mulle meenub minu hiljutine kohtumine härra Filatoviga Severstaltransist, mille käigus ta ütles, et meie jaoks on ainukeseks võimaluseks müüa aktsiad Eesti riigile ja leppida mis tahes riigi poolt pakutud hinnaga. On selge, et ta teadis, millest räägib. On huvitav näha, et samad sõnad kostuvad ka minister Savisaare suust, kes on püüdnud BRS-i aktsiate müügiprotsessi negatiivselt mõjutada, öeldes, et riik on konkurendiks kõikidele potentsiaalsetele ostjatele, üritades neid seeläbi eemale peletada. Mis puudutab pressis samuti kõlanud väiteid, et valitsuse otsus põhines KAPO soovitusel, siis vastuseks meie järelepärimisele vastas KAPO, et nende soovitused valitsusele puudutavad ainult sisejulgeoleku aspekte”.

“Valitsuse plaan erastamist tühistada ei õnnestu. Me kavatseme sundida valitsust pidama kinni sõlmitud kokkulepetest, mille hulka kuulub ka kokkulepitud vaidluste lahendamise protseduuri järgimine. Mul on väga kahju, et taasiseseisvumisjärgse Eesti muidu suurepärasele mainele jääb nüüd selline plekk, mis on häbiks kõikidele lugupidamist väärivatele ja oma riiki armastavatele eestlastele, kellest paljusid on mul olnud õnn tunda. Ma jään oma seisukoha juurde, et Eesti ajakirjandus ja eriti maksumaksjad, kes lõppkokkuvõttes valitsuse kokkulepete rikkumised kinni maksavad, küsiksid, kes saab kasu valitsuse kõva käe strateegiast, mille eesmärgiks on BRS-i ilmajätmine tema omandist ja mille tagajärjel tekib oht, et Eesti maksumaksjad peavad kinni maksma miljarditesse ulatuva kahju,” rääkis Burkhardt.

Burkhardt tõdes, et Eesti Raudtee tegevuse efektiivsuse ja konkurentsivõime parandamiseks ja Eesti majanduskasvu jätkuvaks toetamiseks on veel mitmeid võimalusi. “On tõesti kahju, et praegune valitsus seisab nende eesmärkide saavutamise teel põiki ees ja on soosinud selliste põhimõtete elluviimist, mis on hävitanud meie ettevõtte majandusliku jätkusuutlikkuse,” nentis Burkhardt. Ta avaldas tunnustust ettevõtte “maailmatasemel juhtkonnale ja suurepärasele töötajaskonnale, kes on suutnud saavutada nii silmapaistvaid tulemusi valitsuse pidevatest rünnakutest hoolimata. Ma ei ole kunagi kohanud nii võimekaid ja pühendunud raudteelasi kui ER-is ja nendega koos töötamine on olnud mulle suureks naudinguks.”

BRS-ile kuulub 66% ER-i aktsiatest, ülejäänud aktsiad on Eesti riigi omanduses. Kolmandik BRS-ist kuulub Eesti päritolu investoritele, kolmandik Hollandi päritolu investeerimisfondile ja kolmandik kahele USA päritolu investeerimisgrupile. AS Eesti Raudtee erastamisprotsess lõppes 31. augustil 2001. Sellele järgnenud perioodil on AS Eesti Raudtee varadesse investeeritud enam kui 2,566 miljardit krooni ja erastamislepingujärgne investeerimiskohustus täideti seeläbi enam kui aasta enne kokkulepitud tähtaega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing