Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Maksude laekumine riigieelarvesse on kasvanud ligi 16 protsendi võrra

11. august 2006, 10:20

Riigieelarve tulud ületavad kulusid ligi kolme miljardi krooni võrra, makse on riigieelarvesse laekunud tänavu 15,8 % rohkem kui eelmisel aastal sama ajaga.

Rahandusministeeriumi andmetel laekus seitsme kuuga riigieelarvesse 37,3 miljardit krooni, mis on 60,8 protsenti sel aastal eelarvesse planeeritud tuludest. Juuli lõpu seisuga ületasid riigieelarve tulud tehtud kulusid ligi 3 miljardi krooni võrra.

Võrreldes 2005. aasta esimese seitsme kuuga on riigieelarve tulude laekumine kasvanud 17,2 protsenti - eelmisel aastal oli juuli lõpuks riigieelarvesse laekunud 31,8 miljardit krooni. Väljamakseid on seitsme kuuga tehtud 34,3 miljardi krooni ulatuses ehk 55,9 protsenti eelarvest.

Maksutulusid laekus juuli lõpuks 30 miljardit krooni ehk 61,3 protsenti kavandatust, sellest juulis 5,8 miljardit. Eelmise aastaga võrreldes on maksutulude laekumine suurenenud ligikaudu 4,1 miljardi krooni ehk 15,8 protsendi võrra.

Juulis jätkus füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu väga hea laekumine, mille peamiseks põhjuseks on palga ja tööhõive hüppeline kasv aasta esimeses pooles. Sellele viitavad ka Eurostati poolt augusti alguses avaldatud viimased tööpuuduse andmed, mille kohaselt vähenes sesoonselt korrigeeritud tööpuudus juunis võrreldes eelmise aasta juuniga 8 protsendilt 4,9 protsendini. Võrreldes eelmise aasta juuliga oli sotsiaalmaksu laekumise kasv väga kiire ehituses ning hulgi- ja vahenduskaubanduses.

Kohalikele omavalitsustele eraldati füüsilise isiku tulumaksust juulis 785,2 miljonit krooni ehk 28,5 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Seitsme kuuga on omavalitsustele kokku eraldatud 4,5 miljardit krooni ehk 24 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Kasvu üheks põhjuseks võib pidada ka eraldiste määra tõusu eelmise aasta 11,6 protsendilt käesoleva aasta 11,8 protsendini.

Käibemaksu laekumine saavutas juulis järjekordselt rekordilise taseme, ulatudes ligi 1,7 miljardi kroonini. Võrreldes 2005. aasta esimese seitsme kuuga on käibemaksu laekunud 28,1 protsendi võrra enam. Juulis jätkus Euroopa Liidu siseselt käibelt laekuva summa kasv, alates märtsist on see igakuiselt kasvanud keskmiselt 6,6 protsenti. Laekumine kolmandatest riikidest pärit impordilt vähenes võrreldes eelmise kuuga, samuti jäi juunikuule alla tagastuste summa.

Käibemaksu üle ootuste hea laekumise oluliseks põhjuseks käesoleval aastal on elanikkonna optimistlikud tulevikuootused, mis väljenduvad märgatavalt suurenenud tarbimises. Lisaks palga ja tööhõive kasvule aitavad tarbimisvajadusi finantseerida võrreldes eelmise aastaga enam kui kahekordistunud tarbimislaenud. Oma mõju KM heale laekumisele omab kindlasti ka maksu- ja tolliameti järjekindel töö käibemaksupettuste tõkestamisel ja peatamisel, amet on aasta esimese pooles saavutanud olulisi tulemusi maksupettuste avastamisel - pea kõikides Eesti piirkondades on likvideeritud suuremahulisi arvetevabrikuid.

Juriidilise isiku tulumaksu laekus juulis samuti rekordiliselt palju – see oli tingitud eelkõige käesoleva aasta juunis väljamakstud maksustamisele kuuluvatelt dividendidelt tasutud tulumaksu väga kõrge mahu tõttu. Tegevusalade lõikes oli võrreldes eelmise aasta juuliga suurim kasv veondusega seotud ja veondust abistavates tegevusalades. Järgnesid veekogumine, -puhastus ja jaotus ning toiduainete ja jookide tootmine.

Mittemaksulisi tulusid (v.a toetused) laekus juulikuus 456,5 miljonit krooni, seitsme kuuga on mittemaksulisi tulusid laekunud ligikaudu 4 miljardit krooni ehk 76,6 protsenti riigieelarves kavandatust. 2005. aastal oli juuli lõpuks laekunud 66,8 protsenti planeeritud mittemaksulistest tuludest. Varade müügi puhul oli juulikuus suurimaks laekumiseks Lilleküla staadioni müügist saadud 72,5 miljonit krooni. Toetusi laekus juulis eelarvesse 213,4 miljonit krooni ning seitsme kuu toetused moodustavad 3,3 miljardit krooni ehk 46,1 protsenti kavandatust, 2005. aastal oli seitsme kuuga laekunud 48,8 protsenti kavandatud toetuste aastamahust.

Juuli lõpuks on riigieelarvesse laekunud välisvahendeid ligi 2,37 miljardi krooni ulatuses ehk 35 protsenti planeeritust. Sellest 715,6 miljonit krooni on laekunud struktuurifondidest. Välistoetuste arvelt oli juuli lõpu seisuga tehtud väljamakseid 1,8 miljardit krooni, millest struktuurifondide raames maksti taotlejatele välja 623,4 miljonit krooni. Kokku on riigieelarvesse planeeritud välisvahenditest juuli lõpuks välja makstud 26,7 protsenti.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing