Tööhõive viimase 12 aasta suurim

Liis Kängsepp 23. august 2006, 10:21

Tööga hõivatute arv suurenes II kvartalis 650 000-ni, teatab Statistikaamet. Nii palju oli hõivatuid viimati 1994. aastal.

Viie viimase aasta tööhõive suurenemise tendents jätkus ka 2006. aasta kahes esimeses kvartalis. Seejuures oli tööhõive kasv märkimisväärselt suurem kui eelmistel aastatel. 2006. aasta II kvartalis oli hõivatuid eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 6,7% rohkem.

II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga suurenes hõivatute arv põhiliselt teenindussektori tööhõive kasvu tõttu, sealhulgas kõige rohkem veonduse, laonduse ja side tegevusalal (22%). Tööstussektori tegevusaladest kasvas hõive märkimisväärselt ehituses, kus hõivatuid oli 36% rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Põllumajandussektoris hõivatute arv vähenes.

Töötus on vähenenud alates 2001. aastast, kuid heitunute arv hakkas märkimisväärselt vähenema alles 2005. aasta lõpus. 2006. aasta II kvartalis oli tööotsingutest loobunuid 5600, ligi kolm korda vähem kui aasta tagasi samal ajal.

Töötuse määr oli II kvartalis 6,2%, mis on väiksem nii I kvartaliga (6,4%) kui ka eelmise aasta II kvartaliga (8,1%) võrreldes. Töötuse määr oli suurim Kirde-Eestis (14%) ja väikseim Lääne-Eestis (2,4%).

Tööjõu-uuringu andmetel oli 2006. aasta II kvartalis 43 000 töötut. Samal ajal oli registreeritud töötute arv Tööturuameti andmetel 16 000, neist töötutoetust sai 6500. Erinevus töötute ja registreeritud töötute arvu vahel tuleneb sellest, et kõik töötud ei võta end Tööturuametis arvele. Tööjõu-uuringu andmetel on registreerimata jätmise peamine põhjus töötute arvamus, et Tööturuametis ei ole sobivat tööd saada. 2005. aastal nimetas seda peamise põhjusena 42% Tööturuametisse pöördumata jätnud töötutest. Sageli ei registreeru need töötud, kel puudub õigus saada töötutoetust. Töö leitakse enamasti ilma Tööturuameti abita, kõige sagedamini sugulaste või tuttavate kaudu (38%).

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing