Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti annab Bulgaaria ja Rumeenia tööjõule rohelise tule

28. september 2006, 12:53

Välisministeerium tegi valitsusele
ettepaneku mitte kohaldada Bulgaaria ja Rumeenia ühinemislepingus Euroopa
Liiduga kehtestatud tööturule juurdepääsu piiranguid nende riikide kodanike
suhtes alates nende riikide ühinemisest Euroopa Liiduga.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on välisministeeriumi otsuse taga põhimõtteline põhjus. "Kui Euroopa liidus teatud põhivabadused, siis tuleks neid järgida kõikide riikide puhul. Eestile on oluline, et kogu Euroopale on Eesti tööjõuturg avatud," märkis välisminister. "Rumeenia ja Bulgaaria senine huvi Eesti vastu pole siiski väga kõrge olnud. Seega pole arvata, et midagi oluliselt muutuks pärast seda, kui Eesti avab oma tööjõuturu. Samas meil on juba praegu tööjõupuudus. Parem on, kui võõrtööjõud töötab siin legaalselt. Seega oleks tööjõuturu sulgemine vaid probleemide edasilükkamine," ütles Paet.

Ühinemislepingu kohaselt on Bulgaariale ja Rumeeniale kohaldatud sarnaseid töötajate vaba liikumise ajutisi üleminekumeetmeid, mis kehtestati 1. mail 2004. a jõustunud ühinemislepinguga. Iga liikmesriik võib avada oma tööturu Bulgaaria ja Rumeenia kodanikele kohe nende liitumisest alates või rakendada üleminekuaega (2+3+2 aastat).

Kaks aastat pärast ühinemist vaadatakse olukord üle ning vajaduse korral võivad liikmesriigid jätkata üleminekumeetmeid. Viis aastat pärast Bulgaaria ja Rumeenia ühinemist võivad liikmesriigid piiranguid jätkata vaid juhul, kui tõendavad, et piirangute lõpetamisel esineksid nende tööturul tõsised probleemid. Hiljemalt seitsme aasta möödudes ühinemisest peavad kõik riigid oma tööturu Bulgaaria ja Rumeenia kodanikele avama.

Eesti on alati pidanud vajalikuks tööturu täielikku avamist ELi piires ning ka Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga ei pidanud Eesti piirangute kehtestamist vajalikuks. Sotsiaalministeeriumi hinnangul puudub vajadus ka Bulgaaria ja Rumeenia kodanike suhtes tööturule juurdepääsu piirangute kehtestamiseks ning tööturu avamisega ei kaasne Eestile negatiivseid mõjusid. Üleminekuperioodist loobumine enne nimetatud seitsme aasta möödumist ei võta ära liikmesriigi õigust selle aja jooksul siiski kehtestada kaitsemeetmed. Seega võib Eesti selle perioodi jooksul ühinemislepingus sätestatud korras vajaduse korral taaskehtestada piirangud tööjõu liikumisele, teavitades sellest Euroopa Komisjoni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. September 2006, 13:00
Otsi:

Ava täpsem otsing