Esmaspäev 20. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Nädala välisnägu: Gruusia pani Vene karu möirgama

06. oktoober 2006, 15:45

Venemaa reageeringut nelja spiooni
vahistamisele Gruusias võib võrrelda Iisraeli hiljutise käitumisega
Lõuna-Liibanonis, kus kahe piirivalvuri röövimist kasutati ettekäändena sõja
vallapäästmiseks.

Kummalgi juhul ei õigusta algpõhjus ülereageerimist. Erinevus on ainult selles, et kui Iisrael kasutas varem kavandatud eesmärkide saavutamiseks sõjalisi vahendeid, siis Venemaa püüab sõnasõja varjus Gruusiat majanduslikult järjest jõhkramalt kägistada. Ning ühtlasi hoiatada teisi riike, kes tema arvates kuuluvad tema mõjupiirkonda ehk nn lähivälismaale.
Spioneerimise ulatus ei huvita kedagi, Venemaale on tähtis üksnes kinnivõtmise akt, millele viidates kehtestatakse Gruusia suhtes üks sanktsioon teise järel.
Venemaa president Vladimir Putin nimetas Gruusia käitumist riiklikuks terrorismiks ning võrdles seda kurikuulsa Lavrenti Beria tegevusega. On alles võrdlus, igati endise KGBlase vääriline! "Ei soovita kellelgi kõnelda Venemaaga provokatsioonide ja ðantaaþi keeles," ütles ta duuma liidritega kohtudes ning käskis ülejäänud maailmal kahe riigi konfliktist näpud eemale hoida. Kohe seejärel kehtestas duuma absoluutse häälteenamusega Gruusia-vastased majandussanktsioonid, ehkki Gruusia oli selleks ajaks OSCE organisatsiooni vahendusel vahistatud juba Venemaale üle andnud.
Venemaa eesmärk on selge. Püüda Gruusiat, mis president Mihhail Saakaðvili juhtimisel tahab Venemaa haardest vabaneda, võimalikult palju majanduslikult pitsitada. Et halvendada sel moel inimeste igapäevaelu ja kasvatada rahulolematust, sest siis nad ehk valivad võimule uue liidri, kes vaataks lääne asemel taas rohkem Moskva poole.
Kahe riigi raudtee-, laeva- ja lennuühenduse katkestamine on jätkuks varasematele piirangutele. Mäletatavasti keelas Moskva otsitud ettekäändel Gruusia veinide ja mineraalvee sisseveo vastavalt märtsis ja mais. Enne seda, jaanuaris, olid salapärased plahvatused katkestanud Vene gaasitarned Gruusiale mitmeks nädalaks.
Peale transpordiarterite läbilõikamist tahab Vene duuma peatada ka kahe riigi postiside ehk täpsemalt grusiinlaste rahasaadetised kodumaale. Eelmisel aastal saatsid nad kodumaale 3,1 miljardit krooni, mis S P hinnangul moodustab 4,7% SKPst. Vähe sellest, ajal kui neli Vene luureohvitseri olid juba rahulikult koju jõudnud, on Venemaal alanud tõeline klaperjaht gruusia päritolu töötajatele ja ärimeestele. Duuma esimehe Boriss Grõzlovi andmeil pole 300 000 grusiinlasel Venemaal töötamise luba ega maksa nad ka makse. Järelikult tuleb nendega tõsiselt tegelema hakata. Eelmise kuu lõpul korraldatud reididel on juba kümneid inimesi kinni võetud ja Venemaalt välja saadetud. Moskvas on suletud kaks grusiinlastele kuuluvat kasiinot ja kimbutatud Gruusia restorane.


Mis saab edasi? Mõlemal riigil on tuleviku suhtes oma kartused. Venemaa püüab oma agressiivse käitumisega läänele mõista anda, et tegemist on tema lähisvälismaaga, kus ei USAl ega ELil pole sõnaõigust. Ehkki Venemaa kaitseminister Sergei Ivanov on kriisi käigus lubanud jätkata Vene vägede Gruusiast väljaviimist, mis peab lõppema 2008. aastal, pelgab Venemaa eriti Gruusia pürgimist NATOsse. Ivanov juba ähvardas koondada Vene vägesid Gruusia piirile, et tagada Venemaa julgeolek, juhul kui Gruusia astub NATOsse.
Gruusia mured on seotud mässulise Abhaasia ja Lõuna-Osseetiaga, kus viibib 2500 Vene sõjaväelast ja mis on Vene-Gruusia suhete pingestumist ja Vene toetust ära kasutades katkestanud rahukõnelused Tbilisiga. Mõlema piirkonna liidrid ootavad kavandatavat Kosovo rahvahääletust enesemääramise üle, mida nad tahavad kasutada pretsedendina Gruusiast lahkulöömiseks.


Kui lääs on seni hoidunud aktiivsest sekkumisest Gruusia-Vene suhetesse, siis viimase aja Venemaa agressiivse käitumise tõttu on ta oma hoiakut muutnud. Hiljutisel NATO liikmesriikide kaitseministrite kohtumisel toetati sõjalise koostöö tihendamist Gruusiaga, samuti lükkas NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer tagasi Vene kaitseministri süüdistuse, nagu müüksid NATO uued liikmesriigid Gruusiale relvi ebaseaduslikult. Aktiivsema hoiaku on võtnud ka EL, mille eesistujamaa Soome välisminister Erkki Tuomioja on kutsunud pooli hoiduma sammudest, mis raskendavad konflikti lahendamist.
Antud juhul ei ole Venemaa konfliktis Gruusiaga, vaid läänega üldiselt, ütles sel nädalal Gruusia president Saakaðvili, kes koputades lääne südametunnistusele loodab sellelt tõhusamat abi.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. October 2006, 15:45
Otsi:

Ava täpsem otsing