Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

New Yorgi õnnetus juhtus täpselt kuu pärast 11. septembri aastapäeva

11. oktoober 2006, 23:31

Täna New Yorgis toimunud lennuõnnetus
leidis aset täpselt kuu aega pärast 2001. aasta 11. septembri viiendat
aastapäeva.

Praegustel andmetel oli täna tegemist õnnetuse, mitte terroristide rünnakutega.

Viis aastat tagasi toimunud terrorirünnaku põhjustas maailmas suuri muutusi. Toona pudelist päästetud terroridžinn kustutas tuhandete inimeste eluküünlad.
11. septembril 2001 rammisid terrorirühmituse Al Qaeda liikmed New Yorgis ja Washingtonis lennukitega USA majanduse ja sõjalise jõu sümboleid - Maailma Kaubanduskeskuse torne ja Pentagoni. Hiilivalt on sellest sündmusest välja kasvanud sisuliselt kolmas maailmasõda, kus plahvatused ja terrorikartus on saanud osaks pea kogu maailma inimeste elust.

11. september 2001. Osama bin Ladeni juhitava terroriorganisatsiooni Al Qaeda 19 liiget kaaperdasid USAs neli reisilennukit. Kaks neist rammisid New Yorgis Maailma Kaubanduskeskust (WTC), mis varises kokku, üks tabas Pentagoni ja neljas kukkus koos reisijatega alla Pittsburgi lähedal.

11.2001. USA väed tungivad Afganistani, kus Talibani režiimi toel asusid Al Qaeda tugibaasid.

10.2002. Kaks pommiplahvatust Bali ööklubides. Pommid surmavad 202 inimest. Süü võtab enda peale islami-organisatsioon Jemaah Islamiah, mis teeb koostööd Al Qaedaga 90. aastate keskelt alates ja mille eesmärk on rajada Kagu-Aasias islamiriik.

03.2003. USA invasioon Iraaki. Võimult kukutatakse Saddam Hussein. Nagu hiljem selgub, ei olnud Hussein seotud Al Qaedaga, samuti ei olnud tema käsutuses väidetavat massihävitusrelva. Husseini kukutamine ei toonud Iraaki rahu. Pommiplahvatused on saanud Iraagis igapäevaseks ja USA vägede väljatõmbamine on lükkunud ebamäärasesse tulevikku. Vägede pidamine Afganistanis ja Iraagis läheb USA-le maksma 100 miljardit dollarit aastas.

05.2003. Enesetaputerroristide plahvatused Saudi Araabia pealinnas Er-Rijadis. Autopommid lõhkevad lääneriikide kodanike elurajoonis ja ühe Ameerika-Saudi firma kontori juures, surnuid 34 ja haavatuid üle 200. Et Saudi Araabia on OPECi peamine naftatootja, siis kerkib nafta hind üle 1,5% ja Londoni Brenti toornafta hind ületab 25 dollari piiri.

08.2003: terrorismiindeks
suurima terroriohuga riigid World Markets Research Centre'i uuringuil:
Kolumbia
Iisrael
Pakistan
USA
Filipiinid
Afganistan
Indoneesia
Iraak
India
Sri Lanka
Suurbritannia
Venemaa
11.2003. Seeria pommiplahvatusi Istanbulis, Türgis. Kahe sünagoogi juures korraldatud plahvatuses saab surma 25 inimest. Viis päeva hiljem lendab lõhkeainet täis auto õhku Briti panga HSCB peakontori juures. Mõni minut hiljem on järgmine plahvatus Briti konsulaadi juures, 30 surmasaanu seas on ka Briti peakonsul Roger Short. Vastutuse võtavad endale kaks islami fundamentalistide rühmitust, kelle teatel on see kättemaks Türgile NATOsse kuulumise ja Iisraeliga koostöö tegemise eest.

03.2004. Kümme pommi plahvatab Madridi reisirongides. Surma saab 191 ja haavata 1500 inimest. Plahvatuste taga on Maroko päritolu islamiterroristid. Kolm päeva hiljem peetud valimistel kukub José valitsus, mis oli saatnud rahva tahte vastaselt Hispaania väed Iraagi sõtta, uus peaminister toob Hispaania väed Iraagist ära.

11.2004. Hollandi päritolu moslem tapab filmirežissöör Theo van Goghi, kes on vändanud moslemiprobleemidest filmi "Alistumine".

06.2005. Iraan saab ülikonservatiivse presidendi. Mahmud Ahmadinejad ei varja oma Iisraeli-viha ega pelga tuumaprogrammi jätkamise pärast Läänega konfrontatsiooni sattuda. Suureneb Iraani toetus Iraagi šiiitidele ja Iisraeliga võitlevale Hizbollah'le. USA president Bush on Iraani sõjaliselt ähvardanud. Vastukaaluks on Ahmadinejad teinud teravaid avaldusi, mis on järsult hüpitanud nafta ja kulla hinda.

07.2005. Plahvatused Londoni metroos ja bussis. Korraldajaiks kolm Suurbritannias üles kasvanud Pakistani noorukit ja jamaikalane. Surma saab üle 50 ja haavata umbes 700 inimest. Vastutuse võtab endale salaorganisatsioon Al Qaeda Džihaad Euroopas.

07.2005. Plahvatus Egiptuse kuurordis Sharm el-Sheikis. Enesetaputerrorist rammib hotelli, hukkub 67 inimest. Nagu Türgile, on turism ka Egiptusele väga tähtis majandusharu, andes 5-6% SKPst. Mullu külastas riiki 8,1 mln turisti, kes jätsid maha üle 6 mld dollari.

09.2005. Ilmuvad prohvet Muhamedi pilapildid Taani ajalehes Jyllands-Posten. Järgnevad massimeeleavaldused ja Taani lippude põletamine Saudi Araabias, Jeemenis, Qataris, Bahreinis, Süürias, Iraanis jm. Suure Taani piimakontserni Arla 40 aastaga Lähis-Idas üles ehitatud turg variseb boikoti tõttu viie päevaga põrmu. Firma hindab kahju 830 mln kroonile.

01.2006. Palestiinas tuleb võimule terroriorganisatsioon Hamas. USA kehtestab Palestiina suhtes rahvusvahelise majandusliku blokaadi. Venemaa Hamasi terroristlikuks ei pea ja pakub neile rahalist abi.

06.2006. Kanada politsei vahistab 17 isikut, kes olid kavandanud Toronto börsi õhkulaskmist, parlamendihoone hõivamist Ottawas ja peaministri pea maharaiumist. Pärast seda otsustab Kanada parlament karmistada julgeolekunõudeid. Kanadas elab 750 000 moslemit.

07.2006. Saksa politsei vahistab kaks Liibanoni päritolu noorukit, kes paigutasid rongi kaks omatehtud plahvatusseadeldist, mis õnneks ei plahvata ja tehakse kahjutuks.

07.-08.2006. Iisraeli 34päevane sõda Lõuna-Liibanonis šiiitide terrori-organisatsiooni Hizbollah vastu. Sõja otsene kahju Iisraeli majandusele on hinnanguliselt 19,2 mld kr. Põhja-Iisraelis suletakse 630 tootmisettevõtet, turism väheneb 20%. Iisraeli börsi indeks kukub paari päevaga ligi 10%. Liibanon hindab sõjapurustuste kõrvaldamise kuludeks 180 mld kr.

08.2006. Briti eriteenistused vahistavad 21 Briti kodanikku, kes on kavandanud terroriakte USAsse suunduvates lennukites. Lennujaamade sulgemise tõttu jääb ära üle 2500 lennu. Terrorivastase operatsiooni tekitatud kahju Briti suurematele firmadele küündib üle 6,3 mld krooni, sh British Airwaysi oma üle miljardi. ELi riikide siseministrid otsustavad hakata kõigis riikides rakendama Briti rangemaid pagasikontrolli meetmeid. Enne seda on kogu maailmas lennujaamade turvalisuse suurendamiseks kulutatud ca 70 mld kr (30 kr reisija kohta). Kogu maailma aktsiaturud kukuvad, enim ehk 4-17% kukuvad lennufirmade aktsiad.

08.2006. Pommiplahvatused Istanbulis ning Marmarise ja Anatalya kuurordis Türgis, vigastada saab välisturiste. Korraldamise võtavad omaks kurdi separatistid. Löök Türgi turism pihta teenib kindlaid eesmärke, sest see annab 6% riigi SKPst ja tõi mullu sisse ligi 220 mld kr. Tänavu prognoositakse turismitulude kahanemist 16 mld kr võrra.

Mis saab edasi?
Pärast 11. septembrit on alustanud tegevust järjest uusi moslemite terrorirühmitusi. Tuntud Süüria ajaloolane ja kirjanik Sagie Qurqmas on selle põhjuseks nimetanud USA ebaõnnestunud "vägivalla- ja okupatsioonipoliitikat", mille mõjul on paljud seni mõõdukad araablased radikaalsemaks muutunud. Kui enne 11. septembrit oli Lääne demokraatia Araabia riikidele eeskujuks samalaadse ühiskonnakorra poole liikumisel, siis nüüd on see huvi kadunud.

Kas maailm on jõudnud oma arengus järgmise maailmasõja varasesse faasi? Sellele küsimusele vastas hiljuti jaatavalt USA Esindajatekoja endine spiiker Newt Gingrich.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. October 2006, 23:31
Otsi:

Ava täpsem otsing