Uus eelnõu kehtestab kasiinodele kõrgemad nõudmised

07. november 2006, 09:36

Rahandusministeerium saatis
kooskõlastusringile hasartmänguseaduse eelnõu, mille eesmärgiks on parandada
hasartmänguteenuse kvaliteeti kõrgemate nõuete ja tõhusama järelvalve kaudu,
teatas ministeerium.

Hetkel kehtiv hasartmänguregulatsioon on suuremate muudatusteta olnud jõus üle kümne aasta. 1990-ndate aastate keskpaigaga võrreldes on muutunud nii turutingimused kui ka ühiskonna ootused nimetatud valdkonnasuhtes. Seetõttu on olemasolevad seadused kahjuks aegunud, ei vasta reaalsetele vajadustele ja sisaldavad mitmeid probleeme.

“Eelnõu eesmärgiks on parandada pakutavate hasartmänguteenuste kvaliteeti, esitades korraldajatele senisest kõrgemaid nõudeid ning muutes järelevalve hasartmängude korraldamise üle tõhusamaks,” selgitas rahandusminister eelnõu väljatöötamise vajadust.

“Samuti on eelnõud kirjutades pööratud tähelepanu sellele, et hasartmänge korraldataks vastutustundlikul viisil. Eelnõu koondab ühte seadusse nii hetkel eraldi seadustena kehtivate loterii- ja hasartmänguseaduse.”

Eelnõuga kehtestatakse kõrgemad usaldusväärsusnõuded hasartmängukorraldaja olulise osalusega aktsionäridele ja osanikele ning juhtorgani liikmetele. Samuti tõstetakse korraldajate minimaalset kapitalinõuet. Hasartmängukorraldajatele antakse enese uute nõuetega kooskõlla viimiseks üleminekuperiood.

Eelnõus arvestatakse ka eelmiste seaduste poolt reguleerimata või ebatõhusalt reguleeritud mängudega – näiteks vaimsel osavusel põhinevad mängud ning kaubanduslikud loteriid, mis tänapäevase tehnoloogia arengu ning tekkinud uute mängude valguses enam nii selgelt traditsioonilistest hasartmängudest ei eristu.

Eelnõuga kehtestatakse konkreetne regulatsioon sidevahendi, sealhulgas interneti kaudu hasartmängude korraldamiseks. Eesti järelevalvele allutatud korraldajate puhul on mängijatel võimalik eeldada, et hasartmänge korraldatakse ausal, turvalisel ning vastutustundlikul viisil. Õnnemängude puhul nähakse ette ka kõrgemad nõuded kasutatavale mänguinventarile ja mängukohtadele.

Samuti tagavad Eestis väljaantud korralduslubade alusel tegutsevad korraldajad täiendava maksutulu laekumise Eesti riigi eelarvesse. Arvestades kaughasartmängude kiiret kasvutrendi maailmas, edendatakse eelnõuga Eestis interneti vahendusel hasartmänge korraldavatele rahvusvahelistele hasartmängukorraldajatele atraktiivse ja usaldusväärse ettevõtluskeskkonna arendamist. Seadusega täpsustatakse loteriide ning muude hasartmängude vahelist erisust ning säilitatakse sarnaselt teiste Euroopa Liidu riikidega riiklik loteriimonopol Eesti turul.

Kuna hasartmängude keelamise korral on ohuks musta turu teke, on riikliku loteriimonopoli eesmärgiks eelkõige esmase hasartmängunõudluse rahuldamine, kuid tehes seda kaalutletult just pehmete ehk madala sõltuvusastmega hasartmängude pakkumise näol. Et alaealised hasartmängudest eemal hoida, säilitatakse õnnemängudes osalemiseks 21-aastane vanusepiir, loteriides võivad edaspidi osaleda noored, kel vanust vähemalt 16 aastat.

Vastutustundliku mängimise propageerimiseks peavad korraldajad edaspidimängijaid hoiatama, et hasartmängudes osalemine võib tekitada sõltuvust. Lisaks kehtestatakse seadusega seni hasartmängukorraldajate omavahelise kokkuleppe alusel eksisteerinud nimekiri, kus on ära toodud, kes õnnemänge mängida ei tohi. Kooskõlastamise käigus oodatakse ministeeriumitelt, kohalikelt omavalitsustelt ning turuosalistelt ettepanekuid eelnõu eesmärkide tõhusamaks saavutamiseks.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. November 2006, 09:53
Otsi:

Ava täpsem otsing