Teadlased uurivad, miks õnn ei peitu rahakotis

27. november 2006, 10:08

Uuringud kinnitavad: inimese sissetulekute
kasvamine ei suurenda kogetavate õnnehetkede arvu ega kestust. Kuid miks
unistame me siis nii visalt suuremast palgast.

Tänavu suvel ajakirjas Science avaldatud artiklis seadsid kaks nimekat teadlast säärased tulemused aga kahtluse alla, kirjutas Postimees.

Nobeli preemia laureaat Princetoni Ülikooli psühholoog Daniel Kahnemann ja sama ülikooli majandusteadlane Alan Krueger väitsid, et oma õnnetaset ja eluga rahulolu subjektiivselt hinnates kipuvad inimesed ületähtsustama oma materiaalset positsiooni, abielustaatust jms, jättes samas tähelepanuta tegelikud õnnehetked, mille esinemine ei sõltu inimese formaalsest edukusest kuigivõrd.

Tegeliku õnnetaseme väljaselgitamiseks töötasid nad koos kolleegidega välja omalaadse õnnemonitoorimise meetodid reaalajas.

Sellistes uuringutes osalevatel inimestel palutakse oma hetkeemotsioone kirjeldada mitu korda päevas või siis õhtul taastada möödunud päev episoodide kaupa ning hinnata iga episoodi emotsionaalset väärtust.

Uurijad palusid kümnes erinevas kohas töötanud 374 inimesel hinnata tööpäeva jooksul iga 25 minuti tagant oma erinevaid emotsioone skaalal 0–3. Tulemusi võrreldi töötajate perekondade sissetulekutasemega. Selgus, et korrelatsioon töötajate kogetud õnnehetkede ja nende majandusliku seisukorra vahel oli nullilähedane.

Küll aga kogesid paremal järjel olevad töötajad teistest rohkem selliseid emotsioone nagu viha, vaen, hirm, pinge ja erutus. Kõrgem sissetulek pakkus seega hoopis intensiivsemaid negatiivseid emotsioone.

Et õnn ei peitu rahas, sellele viitab ka tõsiasi, et ehkki näiteks eurooplaste sissetulek on viimase nelja aastakümne jooksul pööraselt kasvanud, on nende subjektiivsed õnnehinnangud jäänud enam-vähem samaks.

Esiteks näib, et õnnetunde seisukohalt pole oluline mitte see, kui palju inimene teenib, vaid kas ta teenib rohkem või vähem kui teised. Riigi heaolu üldine tõus võib palga kergitada küll 3000 kroonilt 30 000-le, ent kui see juhtub kõigiga, ei paku see palgasaajatele mingit emotsionaalset rahuldust.

Palga suurenemine aitab õnnetundele pisut kaasa küll siis, kui inimene on vaene (alla 20 000 dollari teenivate ameeriklaste seas on väga õnnelikke 22,2 protsenti, üle 50 000 dollari teenivate seas rohkem kui 40 protsenti).

Kahnemanni ja Kruegeri sõnul aitab SKT suurenemine rahva kui terviku rahulolu tõsta siis, kui riigi üldine SKT elaniku kohta jääb alla 12 000 dollari, ent rikkamates riikides SKT kasv rahva õnne enam eriti ei mõjuta. Eesti näitaja on 17 500 dollarit.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. November 2006, 10:44
Otsi:

Ava täpsem otsing