Reede 20. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Maa on elule napilt sobiva suurusega

10. jaanuar 2008, 12:22

Kui Maa oleks väiksem, jäänuks elu siin
välja kujunemata.

Teadlaste arvates on Maa tervikuna alati olnud eluks sobivuse koha pealt piiri peal. Harvardi ülikooli astronoomid väidavad, et kui Maa oleks pisut väiksemate mõõtmete ning massiga, poleks ka elu tekkeks vajalikke tingimusi ilmselt välja kujunenud, kirjutas Physorg.

Elu vajalikuks eeltingimuseks peavad teadlased laamtektoonika olemasolu. Maa tahke litosfääriks nimetatav kest on pragunenud mitmesuguse suurusega plaatideks ehk laamadeks, mis aeglaselt üksteise suhtes liiguvad. Laamad võivad üksteise alla sukelduda ning ülessulades toota materjali vulkaanidele või põrkuda kokku ning kortsutada niiviisi maakoor hiiglaslikeks mäestikeks. Laamade liikumist põhjustab vahevöö materjali aeglane konvektiivne liikumine, mis kisub kaasa ka selle kohal oleva maakoore.

„Meie praeguste teadmiste kohaselt on laamtektoonika eluks hädavajalik,” ütles Diana Valencia Harvardi ülikoolist. „Meie arvutused näitavad, et eluks sobivuse koha pealt kehtib seaduspärasus: mida suurem, seda parem.”

Laamtektoonika on vajalik, sest hoiab eluks vajalikku keemilist stabiilsust. Näiteks süsinikdioksiid ladestub orgaanilise aine või karbonaatsete mineraalidena veekogude põhja, viiakse seejärel sukelduva laama poolt vahevöösse ning tuuakse lõpuks vulkaanide kaudu atmosfääri tagasi. Sarnaseid ringeid võib kirjeldada ka mitmete teiste kemikaalide puhul.

Valencia uuris koos kolleegide Richard O’Connelli ja Dimitar Sasseloviga, kuivõrd sõltub laamtektoonika olemasolu planeedi suurusest. On selge, et laamtektoonika saab esineda vaid kivimilistel Maa-tüüpi planeetidel, mitte Jupiteri-tüüpi suure gravitatsiooniga planeetidel, mis ei ole lasknud minema pääseda planeedi koostises oleval vesinikul ja heeliumil. Seega saab laamtektoonika esineda vaid kuni kümme korda suurematel planeetidel kui Maa.

Uurijad nimetavad Maast kaks kuni kümme korda suuremaid planeete super-Maadeks. Teadlaste sõnul on planeet geoloogiliselt seda aktiivsem, mida suurem ta on. Suurem planeet sisaldab enam sisesoojust, litosfäär on õhem ning suurema surve all ning laamtektoonilised protsessid kiiremad ja võimsamad. Maa näib teadlaste sõnul olevat piiripealne juhtum – väiksemate mõõtmete korral poleks laamtektoonilised protsessid kunagi käivitunud. Seetõttu pole ka eriti üllatav, et Maast vaid pisut väiksemal Veenusel laamtektoonikat ei ole.

„Seega pole see kokkusattumus, et elu esineb vaid suurimal Päikesesüsteemi kivimilisel planeedil,” ütles Valencia.

Eksoplaneetide otsijad on leidnud siiani viis super-Maad, kuid ühelgi neist ei ole eluks sobilikku temperatuuri. Kui Maa-sarnased planeedid on Universumis nii tavalised, siis on vältimatu, et ühel päeval leitakse ka selline planeet, mille orbiit lubab oletada vedela vee olemasolu ja seega ka suurepäraseid tingimusi elu tekkeks.

„Universumis pole elu tekkeks võimalikke kohti mitte lihtsalt palju, vaid väga palju,” ütles elu päritolu uuriv Sasselov.

Super-Maad võivad tulevikus osutuda kenadeks puhkepaikadeks meie kosmoseturistidest järglastele. Yellowstone’i rahvuspargi sarnased piirkonnad teistel planeetidel võiksid ju olla väga meeldivad turismiatraktsioonid. Isegi Maale sarnase koostisega atmosfäär võiks olla võimalik. Ainus probleem oleks, et taluda tuleb harjumuspärasest tugevamat gravitatsiooni.

„Kui inimene külastaks sellist planeeti, siis tuleks tal ilmselt taluda seljavalusi, kuid kogemus oleks meeldejääv,” ütles Sasselov naerdes.

Sasselovi sõnul oleksid super-Maad meie koduplaneedile üsna sarnased. Mäestikud ja ookeanide süvikud oleksid Maa omadega võrreldavate mõõtmetega, ka ilmastik võiks sobiva orbiidi korral olla talutav. „Maastik oleks ilmselt tuttav. Super-Maa tunduks inimesele ilmselt üsna kodune elupaik,” lisas Sasselov.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. January 2008, 12:21
Otsi:

Ava täpsem otsing