Kreeka tagatised on Soomele punane joon

Sirje Rank 24. august 2011, 00:00

"Kõik teadsid juba varem, et see on meie jaoks punane joon," ütles Katainen esmaspäeval agentuurile Bloomberg antud intervjuus. "Me püüdsime seda koos Kreekaga lahendada. See on hästi toimiv tehniline lahendus, kuid kui see ei sobi, siis tuleb katsuda leida mõni muu mudel."

Läinud nädalal teatas Soome, et on Kreekaga tagatiste osas kokkuleppele jõudnud. Seepeale teatasid mitmed teised riigid, sealhulgas Holland ja Austria, et taotlevad Soome erikohtlemise korral ka endale tagatisi.

"Me oleme oma partneritele Euroopas ja eurotsoonis selgitanud, miks see on vajalik," ütles Katainen. "See on osa meie koalitsioonikokkuleppest ja ma tean, et see ei muutu."

Veel ettepanekuid. Austria rahandusminister Maria Fekter pakkus üleeile välja uue mudeli, kus garantiid saaksid riigid, mille pangad ei ole Kreekale suuri laene andnud. Suurem koormus jääks seega Prantsusmaale ja Saksamaale, mille pankadel on Kreeka pankrotist rohkem kaotada, kuid mis saavad tagatisi juba Kreeka abipaketi erasektorit puudutava osa raames.

Hollandi rahandusminister Jan Kees laitis Austria ettepaneku juba maha. "Selline kokkulepe ei ole kooskõlas euroala riikide ühesuguse kohtlemise põhimõttega ning nõuaks - nii nagu ka Soome lepe - suuremat summat euroala päästefondist," nentis minister kirjas Hollandi parlamendile.

Soome ja Kreeka kokkuleppe järgi kannab Kreeka Soome garantiide tagatiseks riigi arvele summa, mille Soome investeerib omakorda madala riskiastmega väärtpaberitesse. Summat pole Soome veel avalikustanud ning kokkulepe tervikuna vajab kõigi euroala liikmesriikide heakskiitu.

Lisaks Austriale ja Hollandile on ka Sloveenia ja Slovakkia märku andnud, et nõuavad Soomele erandi tegemise korral ka endale garantiisid.

"Need viimased arengud põhjustavad vältimatult kartusi, et Kreeka teine abipakett võib kokku kukkuda veel enne, kui see käivituda jõuab," ütles agentuurile Bloomberg Capital Economicsi ökonomist Ben May.

Katainen avaldas lootust, et lähinädalatel siiski kompromiss sünnib. Kui aga Soome tagatisi ei saa, siis Soome ka Kreeka uues abipaketis ei osale, ütles Katainen Kauppalehtile. Halvimal juhul võib see kogu abipaketi kraavi ajada. Kataineni sõnul on aga Euroopas varemgi lahendusi leitud, kus üks või teine riik saab erandi, ilma et suur pilt sellest kannataks.

Suur pilt on Kataineni sõnul praegu see, et Kreeka pankrot tuleb ära hoida. Kui see juhtuks, oleks see katastroofiline pauk Euroopa majandusele, millest kannataks ka Soome.

Kokkuleppe peavad kinnitama ka liikmesriikide parlamendid. Euroala riikide juulis sõlmitud kokkulepe, mille üks osa oli Kreeka abipakett ja teine osa euroala päästefondi EFSF paindlikumaks muutmine, peavad kinnitama ka liikmesriikide parlamendid. Soome erikohtlemise põhjendamine saab olema väga raske.

Viimane võib Saksamaal väga keeruline olla - euroala liidrite juulikuine kokkulepe on Merkeli koalitsioonis terava kriitika all. Kantslerit, kellelt mujal Euroopas oodatakse euro päästmiseks julgemaid samme, süüdistatakse kodus liigses järeleandlikkuses. Väga teravalt astus esmaspäeval kriisimeetmete vastu ka Saksa Bundespank.

Esmaspäeval hoiatas ka agentuur Moody's, et vaidlused abipaketi ümber tõstavad taas Kreeka maksejõuetuse riski, mis võib kaasa tuua nii Kreeka kui ka teiste suure võlakoorma all hädas euroala riikide reitingu languse. See paneb ühtlasi kahtlema euroala riikide valmisolekus hädalisi abistada.

Sellised üleskutsed kinnitavad, et Euroopas pole üksmeelt mitte üksnes toetuse suuruses, vaid ka liikmesriikide toetamises üldse, nentis Moody's.

Euroopa Keskpanga nõukogu liige Ewald Nowotny väljendas muret, et poliitilised nägelused Kreeka tagatiste üle võivad uute kriisimeetmete kinnitamise euroala riikide parlamentides edasi lükata. See aga tähendab uut survet Euroopa Keskpangale, mis on seni olnud ainus instants, mis kiiresti tuld kustutama saab minna.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:59
Otsi:

Ava täpsem otsing